Kui majanduslangus on sügav ja kauakestev, satuvad demokraatia ja rahvustevaheline rahu mõnedes Ida-Euroopa osades ja Balkanil ohtu. Sellised ohud võivad Lieveni arvates ilmneda mitte ainult riikides, mis sooviksid Euroopa Liidu ja NATO-ga liituda, vaid ka juba liikmelisust omavates riikides nagu Balti riigid. Seda Moskva toetatud vene vähemuse ja ränga majanduslanguse tõttu, kirjutab Lieven ajakirjas Prospect.

Juhul kui Lätis või Eestis toimuksid tõsised rahvustevahelised kokkupõrked, oleks hädavajalik Lääne-Euroopa jõudude valmisolek sekkumiseks nii selleks, et kaitsta kohalikke venelasi kui selleks, et ennetada Venemaa sissetungi, kirjutab Lieven.

Kui peaks tekkima probleeme, pole kindel, et USA abiandmiseks sekkuks. Konflikt Euroopa Liidu sees võib ohtu seada kogu Euroopa Liidu projekti, mis on Suurbritanniale elutähtis. Seetõttu leiab Lieven, et Suurbritannia tõelised prioriteedid peaksid olema Euroopas.

Viimastel aastakümnetel on demokraatia maailmas levinud mitte jõu, vaid eeskuju abil, ning Euroopa Liidu edukus on ülitähtis selle eeskuju mõju säilitamiseks. Kui Euroopa Liidu mainet rikub võimetus vältida sõdu, rahvustevahelisi konflikte või isegi revolutsioone iseenda piiride sees, võib Lieveni arvates unustada mujal demokraatia jutlustamise.

Igasuguse Euroopa julgeolekualase jõupingutuse puhul on Suurbritannia osavõtt kriitilise tähtsusega. Mitte ainult seetõttu, et Suurbritannial on suurimad relvajõud, vaid ka selle tõttu, et — koos Prantsusmaaga — oleksid Briti väed ainukesed, kes võitleksid, kirjutab Lieven. Hetkel on aga Euroopa Liit ja tema liikmesriigid Lieveni sõnul šokeerivalt nõrgad, isegi kui jutt on probleemidest väikestes riikides Euroopa Liidu äärealadel.

Anatol Lieven, kes on varem ajakirjanikuna kajastanud Timesile esimest Tšetšeenia sõda ja töötanud Financial Timesis Kesk-Euroopa korrespondendina, kuulub baltisaksa päritolu Vene vürstisuguvõsasse (Lievenid või Liewenid), kes loevad ennast liivlaste kuninga Kaupo järeltulijaks, liivi päritoluga on seotud ka nende nimi.