Peaminister Taavi Rõivase sõnul on tegemist pretsedendiga, kuna valitsus ei ole taasiseseisvunud Eesti ajaloos riigireeturilt kodakondsust ära võtnud.

Siseminister Hanno Pevkur, kes vastava ettepaneku valitsusele esitas, ütles valitsuse pressikonverentsil, et Dressenile anti kodakondsus 2008. aastal.

"Arvestades tema süüdimõistmist ja kõiki sellega kaasnevaid asjaolusid, siis otsustas valitsus talt täna kodakondsuse ära võtta," lisas Pevkur.

Pevkuri sõnul on valitsus küll sadu kordi keeldunud kodakondsuse andmisest, kuid ise pole seda veel ära võtnud.

Vastavas eelnõus oli ka kirjas, et arvestades asjaolu, et isik tegutses Venemaa FSB ülesandel ja huvides ning Eesti kodakondsuse taotlemisel esitas valeandmeid ja varjas tegelikke asjaolusid, tegigi siseministeerium valitsusele ettepaneku võtta isikult Eesti kodakondsus.

Harju maakohus mõistis 2012. aasta juulis riigireetmises ja ametialase teabe edastamises süüdi kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni. Aleksei Dressenile mõistis kohus karistuseks 16 aastat vangistust ja Viktoria Dressenile kuus aastat vangistust viieaastase katseajaga.

Ühtlasi mõistis kohus Dressenitelt välja kriminaaltuluna saadud 142 900 eurot ning konfiskeeris Dressenitelt läbiotsimiste käigus leitud 23 556,85 eurot sularaha ning nende omanduses oleva korteri.

Kaitsepolitsei pidas riigireetmises kahtlustatava 1968. aastal sündinud kapo endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni kinni 2012. aasta 22. veebruari hommikul. Endine kaitsepolitseinik Dressen vahetati 2015. aasta septembris Venemaal kinni hoitud Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vastu.

Aleksei Dressen sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1993. aastal. Valitsus vabastas ta Dresseni enda soovil Eesti kodakondsusest eelmise aasta 15. oktoobril.