“Uudistetoimetuse, majandustoimetuse, uuriva toimetuse, sporditoimetuse ja arvamustoimetuse juhid on lahkunud, kuna Linnamäe üritab Postimeest muuta rahvuskonservatiivse arvamuse hääletoruks,” seisab Piirideta Reporterite pressiteates. Lisaks annetas Linnamäe mullu 50 000 eurot konservatiivsete vaadetega erakonnale Isamaa.

“Kõiki arvamusi ei pea levitama, vaid häid,” on ta Piirideta Reporterite väitel enda alluvatele öelnud. Lisaks seisab Postimehe juhtlausena “Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade.”

Postimehe vastutav väljaandja ja Linnamäe kõneisik Merili Nikkolo pidas töötajate lahkumist “normaalseks arenguks”. Tema sõnutsi on oluline rõhutada rahvuslikke juuri ja kindlustada Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus läbi aja, olles samal ajal ka väärtuste positiivne survegrupp ja valvekoer.

Piirideta Reporterite kõneisik Pauline Adès-Mével sõnas: “Me oleme murelikud, nähes meediaväljaande omanikku nii avalikult ajalehe sõltumatusesse sekkumas, ohustades lehe iseseisvust.” Säärane käitumine võib mõjutada Eesti 11. kohta Maailma Pressivabaduse edetabelis.

Kuigi Linnamäe ostis Postimehe 2015. aastal, hakkasid toimetajad lahkuma 2018. aastal, kui Linnamäe hakkas Piirideta Reporterite väitel enda visioone ja ideid rakendama. Lahkujate seas oli ka Neeme Korv, üks staažikamaid Postimehe ajakirjanikke, kes töötas kõikide peatoimetajate käe all 1991. aastast ja kes toimetas arvamuskülgi viimased 11 aastat, kuni Korv detsembris lahkus.

“Ma pole kunagi varem töötanud peatoimetajaga, kes ei saa kõiki ajalehe aspekte kontrollida,” ütles Korv Piirideta Reporterile. Ta lisas, et nägi pressivabaduse piiramist lehetoimetuses ja kurtis sellest Linnamäele mitu korda, saamata korralikku vastust.

Enne riigikogu valimisi loodi Linnamäe soovil Postimehes rubriik Meie Eesti, mida peatoimetaja ei kontrolli. Selle rubriigi “spetsialiseerunud ajakirjanikud, nagu seisab Piirideta Reporterite teates, valiti Linnamäe või ta alluvate poolt, rääkimata otsuseid läbi toimetajatega. “Nad toodavad konservatiivse maailmavaatega lugusid, segades kokku arvamused ja uudised,” lisas Piirideta Reporterite analüüs. Eesti Pressinõukogu on kaks korda arvamuse ja uudise segamise välja toonud, pärast mida liigitati Meie Eesti rubriik arvamuslugude alla.

Peale selle on Postimehe ajakirjanikke survestatud kajastama Linnamäe teisi ärisid, näiteks ta Apollo raamatupoode või Apotheka apteeke. “Näiteks kui raamatupoes tutvustatakse uut raamatut või CD-d, peavad Postimehe ajakirjanikud üritusest otseülekannet tegema, isegi kui avalik huvi on väike,” seisab Piirideta Reporterite teates. Postimehe ajakirjanikud kirjutasid juhtkonnale ühiskirja, heites ette uudiste ja turundusmaterjalide segunemist. “Linnamäe ei suuda eristada enda apteegiäri ajakirjandusest,” ütles endine uudistetoimetaja Mirjam Mäekivi Piirideta Reporteritele.

Korv lisas, et pidi pidevalt vastama lugejakirjadele, arvamusliidritele ja kolleegidele teistest väljaannetest, miks on ajalehes rubriik, mis pole tasakaalustatud uudis. “See oli väga ebamugav,” kommenteeris korv.

Piirideta Reporterid kõnelesid mitmete endiste Postimehe töötajatega, kes palusid anonüümsust väikse meediaturu tõttu.