Mõisa paljud avaldused on toimetuste arvamuste põhjal küll vastuolulised. "Mõis ütleb asju, mille üle pärast mõtleb. Kuid ta võtab palju sõna, suhtleb pressiga ja seeläbi ka avalikkusega," ütles EALL-i tegevdirektor Tarmu Tammerk.
Mullu pressisõbra tiitli pälvinud Merile sai saatuslikuks tema hiljutine kõne Ameerika Hääle raadiojaama aastapäeval Washingtonis, kus ta kritiseeris Eesti ajakirjandust.
"Tehtud kriitikale vaatamata on Meri näidanud üles soovimatust Eesti ajakirjandusega dialoogi asuda," nentis Tammerk.
Ka viis aastat tagasi pressivaenlaseks valitud Merile on Tammerki sõnul ajalehtede juhtivtoimetajatega kohtumisest ajapuudusele viidates mitmel korral ära öelnud.
Selles, et Meri on kord pressi sõber, kord vaenlane, pole Tammerki sõnutsi midagi imelikku. "Asi on presidendi vastuolulises loomuses ja mitmepalgelises isiksuses," tähendas EALL-i tegevdirektor.
Pressivaenlaseks valimisel pakkus Merile tihedat konkurentsi justiitsminister Märt Rask. Tammerk ütles, et reformierakondlasele Raskile heideti äriregistri pistiseskandaali järel tehtud kriitikat uuriva ajakirjanduse aadressil.
Samas pakuti pressisõbraks samuti Reformierakonda kuuluvat kultuuriministrit Signe Kivi. "Kivi ei peida end avalikkuse eest ära ja avaldab arvamust, kuigi hiljem jääb kommentaaride andmisega hätta," sõnas Tammerk.
EALL-i esindab 46 ajalehte. Seekord eelnes tiitlite jagamisele lehtede esindajate mõttevahetus, seejärel toimus valimine.
Mullu sai pressisõbraks Meri ning pressivaenlaseks tollane siseminister Olari Taal.
Varasematel aastatel on pressisõbralikemaks valitud justiitsminister Paul Varul (1997), riigikogu aseesimees Tunne Kelam (1996), välisminister Siim Kallas (1995) ja peaminister Mart Laar (1994).
Pressivaenlaseks on peetud endist siseministrit Robert Lepiksoni (1997), riigikogu majanduskomisjoni liiget Tiit Madet (1996), siseminister Edgar Savisaart (1995) ja president Lennart Merit (1994).
