Pressipreemia sai joodikpolitseiniku paljastaja

Eesti Ajalehtede Liit jagas viiendat korda välja aasta ajakirjandusauhindade võitjad kolmes pressipreemia kategoorias: uudis, arvamus ja olemuslugu.

Parima uudisloo autor on Eesti Päevalehe ajakirjanik Marii Karell, kes kirjutas kõrgest Viljandi politseiametnikust, kes üritas õnnetusjärgselt oma joobeastet varjata.

Väljapaistvad tööd olid samuti Postimehe ajakirjaniku Villu Päärti lugu, kuidas Eesti Telefon bluffis reklaamkataloogis hindu, ning Äripäeva ajakirjaniku Peep Soomani lugu segadustest liikluseeskirja kehtivuse ümber.

Parimaks maakonnalehes ilmunud uudislooks peeti Lääne Elu ajakirjaniku Aivar Õepa seeriat segadustest loodusajakirja riikliku rahastamisega.

Märkimist väärisid ka Pärnu Postimehe ajakirjaniku Teet Roosaare lugu tormiga võidelnud Kihnu naisest ning Marko Suurmägi lood Sakalas Puiatu poistest, kes kartsid HI-viirusega nakatunud koolivenda.

Parima arvamusloo autor on Jaak Allik, kes Postimehes analüüsis, miks Eesti iga hinna eest NATOsse rühib. Alles lisahääletusel jäi napilt teiseks Andrus Kivirähk kirjutisega “Nädala nägu” Eesti Päevalehes.

Parim maakonnalehes ilmunud arvamuslugu oli Tarmo Õuemaa sulest, kes ajalehes Lääne Elu kritiseeris Euroopa Liidu rahaga toimuva koolituse demoraliseerivat mõju. Samuti märgiti ära Aivar Õepa lugu “Laul töökohtade loomisest”, mis samuti ilmus Lääne Elus.

Parima olemusloo kirjutas Tarmo Vahter, kelle sulest ilmus Eesti Ekspressi lisas Reporter artikkel Arnold Rüütli ootamatust presidendivõidust. Meisterlikeks peeti ka Eesti Ekspressi ajakirjaniku Madis Jürgeni lugu “Tiiu Silves oli KGB variisik” ning Eesti Päevalehe ajakirjaniku Rein Siku liigutavat lugu Tšernobõli õudustest.

Parim maakonnalehes ilmunud olemuslugu ilmus ajalehes Pärnu Postimees, kus Silvi Kanos^ina kirjutas alternatiivse põllumajanduse võimalustest Eestis.

Parimate sekka jõudsid veel samuti Pärnu Postimehe ajakirjaniku Tõnu Kanni lood Pärnu linna põnevatest paikadest ning Vallo Nuusti reportaaž Võrtsjärvelt, mis ilmus Tartu Postimehes.

Iga kategooria võitja saab 10.000 kroonise preemia ning maakonnalehe preemia on 2500 krooni. Preemiafond on loodud ajalehetoimetuste poolt, teatas ETAle Eesti Ajalehtede Liit (EALL). Võistlusele laekus 146 tööd. Žürii, mis koosneb suuremate lehtede peatoimetajatest ja meediaekspertidest, tegi valiku 44 uudisloo, 42 arvamusloo ja 60 olemusloo vahel.

Preemiad parima uudisloo, arvamuskirjutise ja olemusloo eest on osa EALLi ajakirjandusauhindade süsteemi kuuluvast viiest auhinnast. Eelmisel nädalal võitis Eesti Päevalehe ajakirjanik Anneli Ammas uuriva ajakirjanduse auhinna, mille panid välja meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev.

Parimad uudisfotod valiti välja samuti eelmisel nädalal, mil võitjaiks osutusid Toomas Huik Postimehest ja Elmo Riig Sakalast (parim maakonnalehe foto).

2001. aasta võitjate autasustamine on 25. veebruaril aasta ajakirjandusauhindade tseremoonial Kiek in de Köki tornis, kus teist aastat järjest seatakse üles ka aasta uudisfoto näitus.