Pressinõukogu mõistis Postimehe hukka

Pressinõukogu arutas Tallinna vangla direktori Erkki Osolaineni kaebust Postimehes 22. juulil ilmunud artikli „Sadakond vangi lõpetas protestiks riigitoidu söömise“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Tallinna vanglas lõpetas sadakond vangi söömise, sest toitu serveerib väidetavalt vanglasiseses hierarhias madalal astmel asuv kinnipeetav, keda teised vangid Postimehe väitel seksuaalselt ära kasutavad, teatas pressinõukogu.

Erkki Osolainen kaebas pressinõukogule, et artiklis ei mainita, et jutt toidujagaja seksuaalsest ärakasutamisest on kinnitamata. Kaebaja peab kontrollimata jutu esitamist faktide pähe eksitavaks ning nii delikaatse teema puhul ka vastutustundetuks. Kaebaja ei ole rahul, et väide toidujagaja seksuaalsest ärakasutamisest on püütud artiklis seostada tema poolt ajakirjanikule öelduga. Samuti märgib kaebaja, et ei kasutanud oma vastustes Postimehele kurjategijate kõnepruuki.

Postimees selgitas, et kinnituse toidujagaja seksuaalse käitumise kohta sai ajakirjanik vangladirektorilt telefonivestluse ajal enne vanglajuhi kirjalikke vastuseid. Postimees märkis, et ei toonud nimeliselt välja ühtegi vangi ning info toidujagaja seksuaalse ärakasutamise kohta levib vanglast välja ka ilma artiklita. Postimees avaldas 23. augusti lehes vastulause.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5., mis ei luba ajakirjandusel tekitada kellelegi põhjendamata kannatusi. Pressinõukogu leiab, et artiklis on pandud vanglajuhile sõnad suhu ning omistatud talle kinnipeetavate kõnepruuk. Vangla direktori kirjalikud vastused Postimehele enne artikli ilmumist viitavad sellele, et vanglajuht ei kasutanud žargooni ning et ta ei öelnud, et toidujagaja on seksuaalselt ärakasutatud vang.

Postimees rikkus ka koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul ei ole tulene artiklist väite, et toidujagaja oli seksuaalselt ärakasutatud vang, tõendatus ega kontrollitud faktile tuginemine.

Samuti rikkus Postimees eetikakoodeksi punkti 4.9., mille järgi inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Pressinõukogu leiab, et avalikkust võis huvitada vaid kinnipeetavate näljastreik, kuid mitte delikaatne info konkreetse vangi kohta.