Pressinõukogu mõistis Eesti Päevalehe ja Delfi vaidluses Torkajaga õigeks

 (11)
Pressinõukogu mõistis Eesti Päevalehe ja Delfi vaidluses Torkajaga õigeks
Torkaja number 4 esikaasFoto: Kuvatõmmis

Pressinõukogu arutas Ragistaja OÜ kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 14. novembril ilmunud Heliis Nemsitsveridze artikli „Torkaja. Kolepiltidega satiiriajakiri, mis isegi EKRE valijad ära hirmutas“ peale ja otsustas, et väljaanded ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib septembris ilmuma hakanud, kuid lugejad külmaks jätnud satiiriajakirjast Torkaja, mis naeruvääristas peamiselt valitsuserakondi Keskerakonda, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Isamaad, aga ka opositsioonilist Vabaerakonda ja Reformierakonda. Ainus, keda end alternatiivseks ühiskonnaelu-, poliitika-, pilke- ja meelelahutusajakirjaks tituleeriva väljaande satiir ei puudutanud, oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

Artikli juures on ka ajakirja tegevtoimetaja Enno Fasteriga tehtud ka lühike intervjuu, milles ta kinnitab, et EKRE kohta käiv materjal ei mahu väljaandesse ära.

Ragistaja OÜ kaebas pressinõukogule, et artikkel sisaldab moonutatud infot ja valeväiteid. Samuti ei olnud kaebaja rahul, et ajakirjanik fabritseeris telefonivestluse põhjal intervjuu. Kaebaja leidis, et vestluses öeldut on tugevalt kärbitud ja moonutatud ja lisaks on vastajale pandud suhu sõnu, väljendeid ja lauseid, mida ta ei kasutanud.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid pressinõukogule, et intervjuude puhul on tavapärane praktika, et ei avaldata kogu vastust ja sageli vastust ka toimetatakse. Toimetuse väitel kajastab artikkel objektiivse kokkuvõttena kaebaja ja ajakirjaniku meilivahetust ja telefonivestlust.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud oma seisukohad välja öelda.