Need kolm kriteeriumi on Isamaaliidu, Keskerakonna, Reformierakonna, Res Publica ja sotsiaaldemokraatide poliitikute konsultatsioonide laual. Kahel mitteametlikul kohtumisel on kombatud võimalust, kas presidendi saaks valida riigikogu, milleks läheb vaja vähemalt 68 parlamendiliikme üksmeelt, kirjutab Postimees.

Parlamendierakondades soovivad pigem valida riigipea Toompeal, mitte aga lasta sündmustel vajuda “põllule” ehk valimiskogusse, mis moodustub kohalike omavalitsuste esindajatest ja parlamendiliikmetest.

Vaikimisi on esitatud neljaski tingimus. Kuna president valitakse pool aastat enne parlamendivalimisi, siis ei saa uus riigipea olla mõne erakonna vapiloom, mis annaks tema koduparteile tugeva eelise.

Näiteks 2001. aasta sügisel, kui valijamehed valisid presidendiks Rahvaliidu Arnold Rüütli, tõusis Rahvaliidu populaarsus kaks korda. Sel põhjusel pole mõtet arutada võimalust, kas riigipeaks sobiks Reformierakonna esimees Andrus Ansip või keskpartei juht Edgar Savisaar. Kuigi viimase kolimises presidendilossi näeksid mõned tema oponendid võimalust nõrgestada Keskerakonda, ei saa Savisaar parlamendi toetust sama kindlalt nagu jääks sellest ilma ka Rüütel.

Küll on arutletud parteidega praegu lõdvalt seotud inimeste üle.

Keskerakonnast oleks nendeks europarlamendi liige Siiri Oviir ja riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Reformierakonnas tasuks vaadata kaitseministri ametist lahkunud diplomaadi Jaak Jõerüüdi ning rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo poole.

Res Publica võiks pakkuda välja viimasel iseseisvuspäeval poliitikute eetikavaesusest rääkinud riigikogu esimehe akadeemik Ene Ergma.

Sotsiaaldemokraadid võiksid valida europarlamendi saadikute Toomas Hendrik Ilvese ja Andres Tarandi ning laulva revolutsiooni ühe sümboli, Marju Lauristini vahel. Ilves tahab Kadrioru-mõtetega oodata veel viis aastat, Tarand ja Lauristin ei soovi aga üldse neid mõtteid mõelda.

Isamaaliit võiks vaadata nii Tartu Ülikooli eksrektori Peeter Tulviste kui ka europarlamenti valitud Tunne Kelami poole, ent mõlemal puhul on kaduvväike võimalus saada riigikogu toetus.

On ka mõned apoliitilised kandidaadid, näiteks Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor Mart Saarma ja Tallinna Ülikooli rektori ametist lahkunud Mati Heidmets. Vilksamisi on vihjatud ka Eesti Raudtee arendusdirektorile Raivo Varele.

Rahvaliit ei jääks Rüütli loobumise korral tühjade kätega. Erakonnas on kosumas tiib, kelle arvates tõestas nii küsitav ordenisadu ja võidupüha puhul õnnitlemine selgesti, et Rüütli presidendiaeg hakkab ümber saama. Selle seltskonna favoriit on rahvusliku olümpiakomitee juht Mart Siimann.