President lükkas kirikute seaduse tagasi

 (25)
Ristid

President Lennart Meri jättis reedel välja kuulutamata usuringkondades vastuseisu tekitanud kirikute ja koguduste seaduse, leides, et see sisaldab mõnele usuühendusele liigseid piiranguid.

Kirikute ja koguduste seaduse vastu on protestinud Moskva patriarhaadile alluv Vene õigeusukirik ja ka Eesti Kirikute Nõukogu.

President konsulteeris enne otsuse langetamist õiguskantsler Allar Jõksiga, presidendi nõunikud konsulteerisid ka Tartu ülikooli usuvabaduse eksperdiga, teatas presidendi pressiesindaja.

Meri teatas, et kirikute ja koguduste seadus tungib usuliste ühenduste autonoomia sfääri. Religioossete ühenduste autonoomia piiramine, nagu kõigi põhiõiguste ja vabaduste piiramine, peab olema kooskõlas põhiseadusega ja piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

President viitas ka Eesti Kirikute Nõukogu neljapäevasele seisukohale, et kirikute ja koguduste seadus võib takistada mitme Eestis traditsiooniliselt tegutseva usuühenduse kandmist registrisse. Ühe näitena tõi kirikute nõukogu esile Seitsmenda Päeva Adventistide Liidu, mis sõltub osaliselt halduslikult Eestist väljaspool tegutsevast keskorganist.

Moskva patriarhaadile alluva Eesti õigeusukiriku esindaja Leonti Morozkin ütles reedel BNS-ile, et presidendi otsus kirikute ja koguduste seadust mitte välja kuulutada on positiivne uudis.

“Paraku ei lahenda see kõiki meie probleeme, kuna kiriku registreerimise probleem on siiani päevakorral,” sõnas Morozkin. “Loodame, et lõpuks laheneb ka see positiivselt.”

Moskva patriarhaadile alluv õigeusukirik väljendas korduvalt muret selle pärast, et kirikute ja koguduste seaduse kohaselt oleks Eestis keelatud autonoomsed kirikud, mis jäävad osaliselt haldus- ja majandusalluvusse oma vaimulikele keskustele.

Eelmisel nädalal pöördus president Lennart Meri poole Moskva patriarhaadi kanoonilises jurisdiktsioonis oleva õigeusustruktuuri metropoliit Kornelius, kes samuti palus jätta välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse.

Kornelius väitis, et see seadus piiraks Eesti põhiseadusega ja inimõiguste põhivabaduste konventsiooniga tagatud usuvabadust, lisaks rikub tema sõnul seadus õigusriigi printsiipi riigi- ja usuvõimude lahususest.