President kuulutas lisaeelarve ja kobarseaduse kriitikaga välja: mõne meetme seotus kriisiga jääb arusaamatuks
Kaljulaid juhib tähelepanu kahele asjaolule, mille puhul ta ei näe seost kriisi mõjude leevendamise või kriisi vahetu haldamisega. Nendeks on energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine ja teise pensionisamba maksete peatamine ja hilisem kompenseerimine.
"Kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine," selgitas Kaljulaid.
"Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret," põhjendas ta oma kriitikat.
Pensionisamba kohta teatas Kaljulaid, et maksete peatamine ja selle hilisem kompenseerimine koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju.
"See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski," selgitas Kaljulaid.
Avaldame presidendi avalduse täismahus.
„Eesti elab teist kuud eriolukorras ning sellel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Meie majandus kannatab raskesti ennustataval määral. Kasvab tööpuudus ning kriisi kestust ja selle pikaajalist mõju eksportivatele ettevõtetele on keeruline hinnata.
Eesti majandus on saavutanud oma senised mahud ainult tänu ekspordivõimele, osalemisele Euroopa ühisturul ja globaalsetes tarneahelates. Seega ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel. Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes.
See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja Riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega.
Siiski pean vajalikuks juhtida tähelepanu kahele asjaolule. Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks. Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine. Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret.
Teiseks, valitud tee pensioni II samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju. See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski.“
