Riigikogu 33 liiget andis kolmapäeval parlamendi menetlusse eelnõu, millega nad soovivad küüditamise aastapäeval, 14. juunil, kuulutada kommunism kuritegelikuks.

President nentis küüditatute austamisüritusel peetud kõnes, et Eestis on pead tõstmas arvamus, mille kohaselt peaks mineviku ebameeldivad sündmused unustama ja keskenduma ainult tänase päeva poliitilistele ja majanduslikele probleemidele.

“Minevikku teadvustades suudame tulevikus ära hoida sellise kuritegevuse kordumise,” ütles president.

Riigipea kinnitusel on kommunistliku Nõukogude Liidu ja Saksa Riigi asutuste toimepandud inimsusevastased ja sõjakuriteod aegumatud. Aegumatus välistab nende kuritegude politiseerimise. “Loodan, et poliitikud mõistavad seda ja langetavad otsuse lähtuvalt õigusriikluse põhimõtetest ja mitte päevapoliitikast,” ütles president Meri.

President meenutas oma kõnes nõukogude ja natsiokupatsioonide ohvreid ja tänas neid, kes trotsides totalitaarrezhiimide vägivalda jäid Eestile truuks, teatas ETAle presidendi kantselei pressiteenistus.

Koalitsiooninõukogu esimehe Andres Tarandi sõnul ei too eile algatatud eelnõu peale küüditajate, kes kohtu poolt on juba süüdi mõistetud või kohtuotsust ootavad, kellelegi halba. Tema kinnitusel ei saa eelnõu mõista uute repressioonide algusena.

Eelnõu algatajate seas on Isamaaliidu fraktsiooni liikmed ning osa Mõõdukate ja Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Koalitsioonist keeldusid eelnõu algatajatega ühinemast Reformierakonna liikmed. Ka esmaspäeval tekitas eelnõu tekst koalitsiooninõukogus lahkarvamusi.

Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul eelnõu praegusel kujul Eestis probleeme ei lahenda ja tekitab pigem lisapingeid.

“Meie seisukohalt ei ole sellisel kujul kommunismiga võitlemine ühiskonna põhiprobleem,” ütles Atonen ETAle. “Deklaratiivsete avalduste vastu võtmise asemel, tuleks riigis tegeleda probleemide lahendamisega.”

Atoneni sõnul on kommunismi kuritegelikuks kuulutamise taga tähelepanu kõrvalejuhtimine teistelt teemadelt. “Kuna teatud koalitsioonipartneritel on probleeme oma ideede elluviimisel ja on näha teatud asjade ebaõnnestumisi, siis üritatakse lihtsa vaenlase tümitamisega probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida,” leidis Atonen.