President kinnitas sundparteistamise seaduse
Seega saavad tänavu oktoobris toimuvatel valimistel osaleda samamoodi nagu riigikogu valimistel vaid erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid. Seadust toetanud Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikute hinnangul tugevdab see poliitilist vastutust ning parteistumist pelgavatel hinnatud kohalikel inimestel on head võimalused volikokku pääseda üksikkandidaatidena.
Presidendi kantselei märkis, et Rüütel konsulteeris enne otsuse tegemist nii riigikogus esindatud parteide kui ka kohalike omavalitsuste esindajatega, keda uus seadus puudutab kõige otsesemalt.
Kõik osapooled olid presidendi pressiesindaja sõnul nõus, et see on loomulik jätk nendele poliitilistele protsessidele, mis on Eestit taasiseseisvuse ajal iseloomustanud.
Teisalt oli ka arvamusi, et uus seadus võiks hakata kehtima 2005. aastast, mis võimaldaks üleminekut uuendatud valimissüsteemile paremini ette valmistada.
Samas on enamik teisipäeval presidendi juurde kogunenud omavalitsustegelastest juba erakonnastunud ning see protsess on presidendi pressiesindaja sõnul kohalike volikogude liikmete hulgas praegu süvenemas.
Rüütel tõdes, et ühiskonnasisese sidususe kasv on oluliseks eelduseks kokkulepete saavutamisel Eesti riigi ja rahva seisukohalt olulistes küsimustes ning suurendab vastutust tehtud otsuste eest.
"Jääb ainult loota, et Eestis tugevneks ka kolmas sektor ja kujuneks oluliseks partneriks ühisotsuste kujundamisel," märkis riigipea.
Paljud pidasid võimalikuks, et president lükkab sundparteistamise seaduse tagasi, kuid seda oleks ta saanud teha vaid vastuolu leidmisel põhiseadusega.
Presidendi sisenõunik Jüri Kaljuvee on öelnud BNS-ile, tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus elektroonilist valimist puudutavad sätted. Tema sõnul pole elektroonilise valimisega tagatud turvalisus ehk isiku identifitseerimiskindlus.
"Kui perekond, kes toetab Jaani, annab oma ID-kaardid pojale, kuid viimane otsustab hääletada teisiti, kuna toetab Peetrit," tõi Kaljuvee näite, märkides, et on IT-valdkonnaga tegelenud.
"Kuid minu hinnangul saaks elektroonilisi valimisi puudutava klausli vaidlustada, sest see ei taga kõigile võrdseid võimalusi, nagu põhiseadus ette näeb," lisas Kaljuvee. "Kuni tegemist pole biomeetrilise tuvastamisega, on Eestis hetkel võimalus pettuseks."
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Indrek Meelaku hinnangul pole e-valimiste küsimus põhjendus, mille alusel võiks president jätta välja kuulutamata kohalike volikogude valimiste seaduse, mille puhul on enim vaidlusi tekitanud hoopis valimisliitude keelustamine.
Meelak on öelnud Eesti Päevalehele, et kõik seaduse vastu toodud argumendid on poliitilised, mitte juriidilised.
"Poliitilised argumendid on lihtsalt rüütatud juriidika keelde," lisas ta. "Usun, et presidendil on piisavalt tarkust tegemaks vahet, mis on mis."
Keskerakonda kuuluv Meelak meenutas, et e-valimistega samadel alustel on aastaid saanud kirja teel hääletada.
Meelak avaldas veendumust, et 27. märtsil riigikogus kinnitatud valimisseadus on kooskõlas põhiseadusega. Ta lisas, et riigikogu 1999. aasta valimiste eel kaotati valimisliidud nii, et keegi isegi ei rääkinud vastuolust põhiseadusega.
Hiljuti kuulutas president välja rahvahääletuse seaduse, mis samuti sätestab e- ehk elektroonilisel teel valimised ning siis ei tekkinud presidendi kantseleil probleeme.
Meelaku seisukohti on toetanud ka justiitsministeeriumi esindajad.
Kõige teravamalt on uue kohalike valimiste seaduse vastu protestinud Mõõdukad. "Pean kahetsusega nentima, et Rüütlil kulus pool aastat, reetmaks oma toetajaid presidendivalimistel," ütles Mõõdukate peasekretär Tõnu Kõiv kolmapäeval BNS-ile. Ta nimetas Rüütli otsust teda toetanud omavalitsustegelastele külmaks dušiks.
Kõiv kritiseeris seaduse toetamise eest riigikogus ka Rahvaliitu, kelle presidendikandiaat Rüütel oli. Tema väitel reetis Rahvaliit oma põhimõtted, et saada koalitsioonipartnerite toetus eelnõule, millega muudetakse neile kasulikult parlamendiparteide rahastamist.
