President Kersti Kaljulaid külastas lendorava elupaika

 (64)
President Kersti Kaljulaid lendorava elupaigas Lääne-Virumaal.
President Kersti Kaljulaid lendorava elupaigas Lääne-Virumaal.Foto: Kaidi Aher

President Kersti Kaljulaid tutvus eile looduskaitsekuu väljasõidul Lääne-Virumaal lendorava kaitse ja sellega seotud küsimustega.

Retkel vaadeldi metsamajanduse mõju lendorava elupaikadele, arutati lendorava kaitse korraldamise küsimusi ning uudistati asustatud pesapuud. Eestimaa looduse fondi eestvedamisel korraldatud retke juhtisid keskkonnaameti ekspert Liisa Rennel ja Tartu Ülikooli terioloogia vanemteadur Jaanus Remm.

Presidendi sõnul kutsub tänavune looduskaitsekuu üles märkama elurikkust meie ümber ja aitama kaasa selle hoidmisele. "Lendorav on looduskaitse lipuliik ka seetõttu, et neile elupaigaks sobivad 80-100 aastat vanad metsad on elupaigaks veel sadadele teistele ohustatud loomadele, taimedele ja seentele. Kaitstes lendoravaid, kaitseme ka meie metsade elurikkust," lausus president Kaljulaid.

Lendorava kaitse paremaks korraldamiseks seiravad eksperdid igal kevadel lendoravaid ning otsivad nende uusi elupaiku. "Meie eesmärk on saada täpsem ülevaade lendorava levikust ja elupaiganõudlusest Eestis," sõnas keskkonnaameti Põhja regiooni looduskaitse ekspert Liisa Rennel.

Lendorav on võetud Eestis esimese kategooria kaitse alla ja neid kaitstakse kui punase nimestiku kriitiliselt ohustatud liiki. Eestis on teada 141 lendorava pesitsemise leiukohta, sellekevadise seire käigus avastati lendoravaid 73 pesametsas. Teadaolevatest elupaikadest 93 on määratud kaitstavate alade sihtkaitsevöönditesse, ülejäänute puhul on kaitstud pesapuu koos 25 m raadiusega.

Lendorava saatus Eestis sõltub väga palju metsamajandajatest, kes saavad säilitada loomadele vajalikke elupaiku ja liikumisalasid pesapuude ümber ja vahel.

"Lendorava olukord on ilmekas näide sellest, kui keeruline on liike kaitsta, kui nende seisund läheb kriitiliseks - õppigem sellest ja hoidkem rohkem elupaiku kõigile Eestile omastele liikidele," selgitas Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi koordinaator Siim Kuresoo.

Erinevalt tavalisest oravast suudab lendorav teha kuni 50meetriseid liugelende puult-puule. Aktiivset lennuvõimet loomal siiski pole - mida kõrgem on lennu alguse puu, seda pikem saab olla lend. Liugelennu võime annab puuvõrades elavale liigile võimaluse põgeneda kiskjate eest, maapinnal on lendoraval liikuda keeruline.

Küsitlus #118543