"Julgeolek ja turvatunne saab alguse esmalt üksikisikust – tema oskusest ennast ise abistada ja seejärel kogukonnast – tema liikmete initsiatiivist võtta ilma ülalt tuleva käsuta ette midagi kodukandi hüvanguks ja kaitseks," lausus president.

"Kuigi vabatahtlik merepääste on kahtlemata olnud üks suuri siseturvalisuse ja kodanikuühiskonna edulugusid, ei saa me seda edu siiski võtta iseenesestmõistetavana. Igasuguse vabatahtliku tegevuse keskmes on vabatahtlik inimene. Ja see inimene soovib ja suudab panustada seni, kuni tal on selleks motivatsiooni," ütles president Kersti Kaljulaid ja tänas seltsi eestvedajaid, kes on pakkunud oma liikmetele võimalust osaleda eriõpet vajavate noortega tegelemisel ja meremessidel ning käivitanud toetajaliikmete süsteemi, kes saavad seltsi tegevusse panustada lisaks töötundidele ka rahaliselt.

President Kaljulaid rõhutas, et riigi toetumine oma vabatahtlikele on märk usaldusest oma inimeste vastu. "See on ka märk nutikast riigist, kes ei üritagi kõike üksi teha. Küll aga peab riik paika panema üldised suunad ja põhimõtted, koordineerima ning andma vabatahtlikele vahendid, mida need ise ei suuda ega peagi suutma soetada," lisas president.

Riigipea sõnul on kogu merepäästeliikumise areng suurepärane näide sellest, et meie inimestel on tahe ja suutlikkus panustada: "Tänan teid kõiki selle panuse eest! Ning andke minu tänusõnad edasi ka kõigile neile, kes ei saa täna siin olla. Ja kellest paljud on ka täna telefonivalves või isegi mere peal."

Tänaseks tegutseb Eestis ligi 40 vabatahtlikku merepäästeühingut enam kui 400 liikmega, kes peavad üleval rohkem kui 70 reageerimispunkti. Iga-aastaselt lahendavad vabatahtlikud enam kui kolmandiku kõikidest merepäästeväljakutsetest.