President Kaljulaid: peame tänase päeva vabadusvõitlejatele koos liitlastega toeks olema
"Totalitarismiohvrite mälestamist ja demokraatlike vabaduste hoidmist seob ühte kindel teadmine, et üks ei saa ilma teiseta ja vabaduse nimel tasub alati pingutada,“ ütles president Kersti Kaljulaid täna kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeval Maarjamäel.
„Totalitaarsete režiimide ambitsioonide tõttu kannatasid enne ja pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist väga paljud rahvad ja meie kohuseks on kõiki neid võrdselt austada ja mälestada,“ selgitas riigipea.
Just seetõttu kuulutas Euroopa Parlament aprillis 2009. aastal 23. augusti kõigi totalitarismiohvrite ühiseks mälestuspäevaks.
Kaljulaid märkis, et ääretu ebaõiglus ning valed, milles elasime okupatsiooniaastatel, ei andnud meile kuidagi ja kunagi asu.
„Meie iseseisvuse hävitanud Hitleri ja Stalini 1939. aasta salasobingu avalikustamisest sai üks keskne osa meie iseseisvuse taastamise teel. See sai ühendavaks eesmärgiks, mis tõi meid Hirveparki ja Balti ketti,“ meenutas president hiljutise taasiseseisvumispäeva ja Balti keti aastapäeva valguses.
Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamine on Kaljulaidi sõnul vaid üks pool tänase päeva tähendusest.
„Vabadus - ja veel enam, demokraatia - ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mõtte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril või kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma,“ rõhutas president.
Riigipea sõnul näeme valu vabaduse puudumise pärast ka tänases Euroopas, viidates Valgevenes toimuvale.
„Meie, kes me oleme tagasi võitnud oma vabadused ja inimväärikuse, peame neile, tänase päeva vabadusvõitlejatele, koos meie samameelsete liitlastega toeks olema. Üksi jäämine tähendab alati lootusetust, kadu ja allajäämist totalitaarsele režiimile,“ sõnas Kaljulaid.
