Sealjuures leidis president Kaljulaid, et keeli tuleks õpetada juba lasteaialastele: “On tohutu lapse aja ja ressursi raiskamine, kui me ei õpeta talle lasteaias selgeks veel ühte keelt. Vene laste puhul peaks selleks olema eesti keel, aga ka eesti laps võiks tegelikult lasteaiast saada kaasa selle hindamatu varanduse – teise keele. Olgu see siis inglise, vene või saksa keel," sõnas Kaljulaid täna Pärnus 10. haridusjuhtide aastakonverentsi avades.

President rõhutas põhikooli lõpetajate headest PISA testide tulemustest rääkides, et PISA test analüüsib ka oskust õpitut rakendada. “Oskus mõelda ongi kõige vajalikum oskus, mida me elus vajame,” lisas riigipea.

President Kaljulaidi sõnul näitavad head PISA testi tulemused ka, et Eesti hariduspoliitika nurgakiviks olev ühtluskooli põhimõte kannab ning noored saavad kõikjal Eestis hea hariduse.

“Suurimaks väljakutseks koolisüsteemile pean praegu harjumist inimeste vaba liikumisega, süsteemset valmisolekut tegelemaks ka nendega, kellele kool on esimene kokkupuude Eestiga,” lausus Vabariigi President. Koolile langeb suur koormus õpetamaks keelt, kultuuri ja võib-olla meile uuema väljakutsena ka komberuumi, lisas president Kaljulaid.

Vabariigi Presidendi sõnul on selleks, et meie noored püsiksid digiühiskonnas ja heitlikus maailmas kindlal pinnal, vaja tugevat inimlikku tuuma – ratsionaalset ja üldinimlikele väärtustele tuginevat maailmavaadet, ilma milleta ei saa otsuseid langetada ja elus suunda valida. „On kooli ja meie kõigi ühine ülesanne selline kompass noortele koolist kaasa anda. See on hariduse üks kõige olulisemaid ülesandeid, kuid valmis lahendust mul teile pakkuda ei ole. Otsime koos, küllap leiame,” lausus president Kaljulaid.