Kaljulaid tunnistas, et Läti ja Eesti majanduslik sisu on ikkagi tulgevalt erinev. „Praegu on Eestis keskmine sissetulekutase juba nii kõrge, et keegi ei kavatse tõenäoliselt sinna tehaseid ehitada lihtsalt sellepärast, et kulusid kokku hoida. Aga teie saate tõenäoliselt rohkem sedalaadi investeeringuid, kui see meil võimalik on,“ selgitas Kaljulaid, kes siiski märkis, et ei näe, et asjad läheksid Lätis halvemini või et ta teeks midagi halvemini kui Eesti, vahendab Läti Delfi.

„Kui vaadata viimasele 25 aastale, on raske leida sellist edulugu,“ ütles Kaljulaid Läti kohta, lisades, et selles mõttes Eesti ja Läti teineteisest ei erine.

Kaljulaidi arvates liiguvad Läti ja Eesti lihtsalt erinevaid arengutsükleid mööda. Lisaks sellele tuleb end lugeda ühtseks regiooniks.

„Jah, meil on endiselt väiksem tähtsus kui Põhjamaadel. Aga kui vaadata globaalselt, võib seda kõike pidada üheks tsooniks. Meil tekivad märkimisväärsed eelised, kui me töötame tihedalt seotuna. Näiteks Läti ja Eesti teevad koostööd, et luua platvorm digiallkirja jaoks, mis kehtiks mõlemas riigis. Kuskil mujal te midagi sellist ei leia,“ ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on seetõttu kolme Balti riigi, Põhjamaade kuuiku ja Baltimaade aga ka Põhjamaade ja Baltimaade kaheksa koostööformaadid väga tähtsad. „Aga loomulikult, nagu ütles Toomas Hendrik Ilves, keegi ei nimeta ennast „beneluxlaseks“. Samamoodi on ka meil – me oleme leedulased, lätlased ja eestlased. Me ei ole baltlased – selles olen ma temaga täielikult nõus,“ lausus Kaljulaid.