"OECD on organisatsioon, mis toimib konsensuspõhiselt ja järgmiseks peasekretäri valimise lähtekohaks oli soov sõeluda välja kõige laiapõhjalisema toetusega kandidaat. Konsulteerides erinevate OECD liikmesriikidega oleme jõudnud arusaamisele, et minu võimalik asumine sellele ametikohale alles pärast Vabariigi presidendi ametiaja lõppu pole mitme riigi jaoks sel pingelisel ajal parim lahendus, mistap loobun edasisest kandideerimisest," ütles president Kaljulaid.

Ta tänas välisministeeriumi töötajad ja eelmise valitsuskabineti liikmeid eesotsas Jüri Ratasega nende panuse eest Eesti kandidatuuri toetamisel. "See oli esimene kord, kui Eesti nii aktiivselt sellise kaaluga rahvusvahelist ametikohta taotles ning kindlasti oleme riigina sellest protsessist võitnud. Usun, et kõigi nende konsultatsioonide tulemusel on meil õnnestunud nügida pisut ka OECD agendat ning tekitada paremat arusaamist, milliseid väljakutseid ühiskondade digitaliseerumine maailma majandusele ja riikidele kaasa toob," sõnas riigipea. Kaljulaid tänas ka kõiki riike oma kandidatuuri toetuse eest ning sõnas, et ühtegi nõrka kandidaati selles protsessis ei olnud.

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles, et otsusest ei tasu välja lugeda seda, et president kindlasti kandideerib teiseks ametiajaks. "Aeg näitab," kommenteeris Linnamäe asjaolu, kas Kaljulaid soovib ka teise ametiaja tegutseda Eesti presidendina.

Alles nädala eest selgus, et Kaljulaid läbis edukalt esimese vooru. Konkurentsi jäi siis veel kaheksa kandidaati.

OECD on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, mis ühendab endas kõrgelt avatud turumajandusega demokraatlikke ja inimõigusi austavaid riike. Organisatsiooni peakorter asub Pariisis ning praeguse peasekretäri Angel Gurria ametiaeg lõppeb tänavu juunis. Uue peasekretäri valimisel esitasid oma kandidaadi lisaks Eestile veel Tšehhi, Poola, Rootsi, Taani, Šveits, Kanada, Austraalia, Ameerika Ühendriigid ja Kreeka.

Eesti liitus OECD-ga 2010. aastal.