President Kaljulaid: küberruum on riigikaitses sama oluline kui maa, õhk ja meri
„Varssavi tippkohtumine ei jätnud kahtlustki, et küberruum on lahinguväljana võrdne maa, õhu ja merega. Täna peavad riigid ja NATO mõtestama, mida see tähendab. NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse uuringud, koolitused ja õppused on selles asendamatud,“ lausus Kaljulaid keskuse teatel.
„Eesti julgeolek NATO-s ei saa olla tugevam meie enda investeeringust sellesse. Lisaks sõjalisele panusele peame olema võrdsed ka debattides. Eesti riik on võtnud küberjulgeolekus juhtpositsiooni, mida märgatakse kogu maailmas,“ rõhutas president Kaljulaid.
„Eesti algatusest luua NATO akrediteeritud oivakeskus on kasvanud 20 riiki kaasav rahvusvaheline sõjaline organisatsioon,“ selgitas NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse direktor Sven Sakkov. „Keskus on unikaalne, sest ühendame erinevad kübersfääri osapooled tehnikutest ja juristidest akadeemikute ja poliitikategijateni.“
Tallinnas asuv NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks.
Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO küberkaitsekeskus rakendusuuringutele, analüüsidele ning koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas. Küberkaitsekeskuse aastakonverents CyCon toob Tallinnasse igal kevadel üle poole tuhande eksperdi kogu maailmast, kes esindavad valitsusi, kaitsevägesid, eraettevõtteid, ülikoole jne. Keskus korraldab iga-aastaselt ka maailma suurimat tehnilist küberkaitse õppust Locked Shields.
NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liikmelisus on avatud kõigile NATO liikmetele. Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA ja Ühendkuningriik on keskuse sponsorriigid. Austria ja Soome on liitunud keskusega partnerriikidena. Keskust rahastavad ja mehitavad liikmesriigid ning see ei kuulu NATO sõjalisse struktuuri.
