President Kaljulaid kohtus Leedu riigipeaga: ühise energialeppeni jõudmine eeldab kompromisse

 (67)
President Kersti Kaljulaid kohtus täna Leedu riigipea Gitanas Nausedaga.
President Kersti Kaljulaid kohtus täna Leedu riigipea Gitanas Nausedaga.Foto: Mattias Tammet/presidendi kantselei

Leedus ühepäevasel töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus Vilniuses oma Leedu kolleegi Gitanas Nausedaga, kellega arutas nii kahe riigi koostööd energiapoliitika ja elektrikaubanduse vallas kui viimaseid arenguid Valgevenes.

„Balti riikide elektrivõrkude Lääne-Euroopa sagedusele sünkroniseerimise plaan on töös ja liigub plaanipäraselt, kuid hetkel on lõplikult lahendamata elektrikaubanduse küsimus kolmandate riikidega. Mitmepoolsete lepete sõlmimisel on paraku alati nii, et tuleb leida mehhanismid erimeelsuste tasandamiseks. Loodan, et kõigil on siiski silme ees lõppeesmärk, selle nimel ollakse valmis tegema vajalikke kompromisse ning koos Euroopa Komisjoniga jõutakse siiski lähiajal ka lõpliku deklaratsioonini,“ ütles president kohtumise järel.

Balti riigid, kes seni on kuulunud BRELLi elektrivõrku koos Venemaa ja Valgevenega on otsustanud aastaks 2025 sünkroniseerida oma võrgusagedused Lääne-Euroopa elektrivõrkudega. Osaliselt ka Euroopa Ühendamise Rahastust rahastatav projekt on töös, kuid seni on lahendamata kolme riigi vaheline elektrikaubanduse kokkulepe kolmandate riikidega kauplemiseks üleminekuperioodil. Juuli lõpus pakkusid Eesti ja Läti valitsused koos Euroopa Komisjoniga välja elektrikaubanduse leppe poliitilise deklaratsiooni.

Seotud lood:

Riigipeade kohtumise teiseks peateemaks kujunesid oodatult viimaste päevade sündmused Valgevenes, mille kohta tegid eile ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigipead ühisavalduse.

„Praegune olukord on sügavalt häiriv. Igal rahval on õigus määrata oma tee ja oma tulevik. See, mis toimus pühapäeval Valgevenes ning mis on toimunud selle eel ja järel, ei austa Valgevene rahva õigusi. Neid valimisi ei saa pidada ausateks, vabadeks ega demokraatlikeks, nii palju kui neist praegu teada on. Kahjuks on teada vähe, sest sõltumatuid vaatlejaid riiki ei lubatud ning ainuüksi see on põhjus, mis teeb võimatuks praeguseks välja öeldud tulemuste tunnustamise,“ sõnas Kaljulaid. Ta rõhutas, et kõige olulisem on lõpetada jõuametite vägivald rahumeelsete protestijate vastu ning vabastada põhjuseta kinnipeetud.

President rõhutas, et Euroopa Liit peab siin tegutsema koordineeritult. „Tegemist on EL idapartnerluse riigiga, mis asub füüsiliselt siinsamas meie piiride taga. Eesti on teinud ettepaneku määrata EL eriesindaja, kelle pingutus peaks olema suunatud vägivalla kohesele lõpetamisele, kinnipeetute vabastamisele ning tänase võimu ja opositsiooni ühe laua taha toomisele,“ ütles riigipea. ÜRO julgeolekunõukogu (JN) valitud liikmena töötab Eesti selle nimel, et olukorda Valgevenes arutataks esimesel võimalusel JNis. Samuti oleme teinud ettepaneku arutada seda ÜRO inimõiguste nõukogus. President Kaljulaid sõnul tuleb aga igasuguste sanktsioonide ja muude sammude puhul pidada silmas, et kannatajaks ei oleks lõpuks needsamad inimesed, keda toetada tahetakse.

President on täna ühepäevasel töövisiidil Leedus, kus toimusid kahepoolne kohtumine president Nausedaga ning Leedu Seimase esimehe Viktoras Pranckietisega. Riigipead andsid ka ühise pressikonverentsi.