EPL kirjutas esmaspäeval uue välisteenistuse seadusega seotud probleemidest. Nimelt lükkab seadus olulise osa vastutusest oma igapäevase toimetuleku pärast diplomaatidele, mis neile väga ei meeldi, sest kardetakse nii seda, et tööle tuleb peale maksma hakata, kui ka seda, et lõputult olmeprobleemidega tegeledes jääb diplomaaditöö lõpuks tegemata. Ent see pole tagasilükkamise põhjus.

„Jätan välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata, kuna need on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palun Riigikogul seda uuesti arutada ja viia seadus vastavusse meie põhiseadusega,“ ütles president Kaljulaid. Ta selgitas, et põhiseadusega vastuolus on seaduse see osa, mis reguleerib välisteenistuses oleva ametniku abikaasadele ette nähtud sotsiaalseid tagatisi. Need sätted reguleerivad Riigikogu poolt vastu võetud seaduses üksnes kaasasolevale abikaasale ettenähtud tagatisi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. See on vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtemise põhimõttega.

„Nii perekonnaseaduse alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud diplomaadid on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt,“ sõnas president Kaljulaid. Välja kuulutamata jätmise otsuses viitab riigipea ka Riigikohtu 2019. aasta lahendile, kus sotsiaalmaksu seaduse kontekstis luges Riigikohus sarnase ebavõrdse kohtlemise põhiseadusega vastuolus olevaks.

„Vabariigi Presidendi üks olulisemaid ülesandeid on hoida meie õigusruum põhiseaduse vaos. Seadust välja kuulutamata jättes ei anna ma hinnangut seaduse muudele punktidele, sest välisteenistuse reformi sisulised aspektid ei ole põhiseaduslikud küsimused,“ sõnas president Kaljulaid.