Peeter Kreitzberg poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, Andres Tarand aga sai 38 häält.

Kehtetuks (märgistamata) tunnistati 13 valimissedelit, üks saadik oli urni lasknud tühja paberilehe.

Opositsiooniliider Edgar Savisaar ei välistanud kokkulepet koalitsioonierakondadega, kuid väitis, et koalitsioon pole kokkulepete poole eriti püüelnud.

“Olgu pealegi, et kolmikliit on vana ja räsitud, aga ta on oma ja armas ning hoiab rohkem oma poole,” iseloomustas Savisaar.

Savisaare ennustuste kohaselt valitakse president väikese häälte ülekaaluga.

Edgar Savisaare sõnul tunneb ta uhkust Peeter Kreitzbergi ülesseadmise üle, kuna “keegi teine ei julgenud koalitsiooninõukogu esimehe enda vastu minna”. Savisaare sõnul on Kreitzberg kõige rohkem populaarsust tõstnud kandidaat, kes nulltasemest jõudis favoriitide hulka.

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni liige Tiit Toomsalu hinnangul ei pääse kumbki tänastest kandidaatidest Kadriorgu.

Oma personaalse eelistusena nimetas Toomsalu Peeter Kreitzberg kui temale meelepärase ideoloogia kandjat.

Reformierakonna esindaja Meelis Atoneni sõnul Reformierakond täna ei hääletanud. Atonen ei pea ka tõenäoliseks, et president üldse valitaks Riigikogus.

Opositsioon kasutas presidendivalimisi nii NRG-tehingu kui sotsiaaltoetuste järele pärimiseks. 37 opositsioonisaadiku allkirjaga avaldus tegi ettepaneku NRG- tehingu arutamiseks kutsuda teisipäeva õhtuks kokku Riigikogu erakorraline istung. Istung toimuks kohe pärast presidendivalimiste kolmandat vooru.

Kohal viibivad kõik 101 rahvaesindajat. Istungi alguses puudus Keskerakonna fraktsioonist välja heidetud Tõnu Kauba, kuid hääletusel ta siiski osales.

Mõõdukas Liia Hänni prognoosis Andres Tarandile vähemalt 25 häält (Mõõdukatel on parlamendis 17 kohta, Isamaaliidul 18).

Valimiskomisjoni kuulusid kõrged riigametnikud: muuhulgas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, õiguskantsleri vanemnõunik Arno Lepner jne. Valimisomisjoni esimees on Heiki Sibul, ühtlasi Riigikantselei direktor.

Sedelitelt loeb nimesid Hannes Kiis, Tallinna linnakohtu kohtunik.

Hääletus toimub traditsioonilisel teel, paberile sobiva kandidaadi taha riste märkides. Hääletussedeli saamiseks peab iga rahvasaadik esitama isikut tõendava dokumendi: passi või juhiload.

Kreitzbergi seadsid üles 38 riigikogu liiget, teda toetasid keskerakondlased Edgar Savisaar, Toomas Varek, Erika Salumäe, Olev Raju, Jaanus Marrandi, Arvo Haug, Laine Tarvis, Ülo Tärno, Sven Mikser, Viive Rosenberg, Vladimir Velman, Siiri Oviir, Mihhail Stalnuhhin, Toivo Tootsen, Ülo Tootsen, Urmas Laht, Kalev Kallo, Georg Pelisaar, Endel Paap, Arvo Jaakson, Ants Ruusmann, Anti Liiv, Koit Pikaro, Harri Õunapuu, Liina Tõnisson, Küllo Arjakas, Värner Lootsmann, Tõnu Kauba ning Rahvaliidu fraktsiooni liikmed Arnold Rüütel, Villu Reiljan, Jaanus Männik, Janno Reiljan, Tiit Tammsaar, Mai Treial, Elmar Truu, Andres Varik, Arvo Sirendi ja Ants Käärma.

Andres Tarandi kandidatuuri esitasid 22 riigikogu liiget. Teda toetasid Mõõdukad Tõnu Kõiv, Vootele Hansen, Enn Tarto, Ivar Tallo, Liis Klaar, Liia Hänni, Raivo Paavo, Kalev Kotkas, Rein Järvelill, Meelis Paavel, Jaak-Hans Kuks, Andres Tarand ise, Marju Lauristin, Rainis Ruusamäe, Jüri Tamm, Mart Meri ja Vambo Kaal ning Isamaaliidu fraktsiooni liikmed Jüri Adams, Andres Herkel, Kalle Jürgenson, Trivimi Velliste ja Kadri Jäätma.

Riigikogus osutub valituks see presidendikandidaat, kelle poolt hääletab parlamendi koosseisu vähemalt kahekolmandikuline enamus ehk 68 liiget. Kui ükski kandidaat nõutavat häälteenamust ei saavuta, siis on järgmisel päeval, 28. augustil uus hääletusvoor, mille eel tuleb kandidaadid uuesti üles seada.

Kui ükski presidendikandidaat ei saa kahekolmandikulist häälteenamust ka teises voorus, siis on samal päeval ka kolmas hääletamine, kus on vastamisi mõlema vooru kaks edukamat.

Kolmanda hääletusvooru ebaõnnestumisel läheb riigipea valimine edasi valimiskokku, mis koosneb 101 riigikogu liikmest ja 266 omavalitsuste esindajast. Valimiskogu peaks kokku tulema Estonia kontserdisaalis 21. septembril.

Parlament esitab valimiskogule kaks enim hääli saanud kandidaati, kuid selline õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel.

Valimiskogu valib presidendi hääletamisest osa võtnud liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ei osutu riigipea valituks, siis on samal päeval kahe edukama kandidaadi üle teine hääletusvoor.

Omavalitsustest on valimiskogus suurim esindus Tallinnal — kümme. Tartu esitab neli ning Pärnu, Narva, Rakvere, Kohtla-Järve, Viljandi, Kuressaare ja Võru igaüks kaks valijameest. Teised omavalitsused saadavad presidenti valima ühe esindaja.

Järgmine valimisvoor toimub teisipäeval, 27. augustil.