President Ilvest häirib kohati soomlaste õpetav suhtumine

President Toomas Hendrik Ilves puudutab raamatus „Oma häälega“ korduvalt eestlaste ja soomlaste vaheliste suhete teemat. Ilvese sõnul pole suhted veel täielikult normaliseerunud ja võib rääkida teatud ebasümmeetriast, soomlastepoolsest üleolevast suhtumisest.

Presidenti häirib kohati näiteks soomlaste õpetav suhtumine Venemaa teemal: „Tehke nii, nagu meie teeme. Nii saab nendega hakkama.“ Ilvese sõnul ei tulene probleemid meie naabriga mitte meie tegevusest, vaid sellest, kuidas meisse suhtutakse. Venemaa on Soome iseseisvusega leppinud, Eesti iseseisvust peavad seal aga paljud ajutiseks ja ebameeldivaks nähtuseks.

Mõned Soome autorid kordavad Ilvese sõnul tihti ühte mõtteskeemi: kui Eestis on probleem ja Soomes on olnud sama probleem, oleksid eestlased targad, kui lahendaksid probleemi soomlaste moodi.

„Mul on raske ette kujutada Eesti ajakirjanikke samamoodi nõu andmas soomlastele või teravalt kritiseerimas Soome riigi juhtkonda. Kui keegi üritakski, siis Soome ajalehed ilmselt ei avaldaks neid artikleid,“ ütleb Ilves.

Ilves tuletab meelde, kuidas 1997. aastal Eesti välisministrina koos tollal 10-11-aastase pojaga Soome saabudes Soome passikontroll käitus. USA passiga pojal piisas vaid passi kaane näitamisest, kui juba öeldi, et mine aga. Välisministri Eesti passi uuriti aga hoolikalt ja pikalt. Paljud Eesti ametnikud, kellel oli topeltkodakondsus, näitasid Soome piiril meelsamini teise riigi passi. Selline kohtlemine on presidendi hinnangul nüüd möödas, kuid inimestesse jätab see jälje.

„Kuigi meie suhted Soomega on lähedased, muutuvad mõned asjad aeglaselt ja endiselt kohtame me vahel teatud suhtumist. Sellepärast loodaksin, et meid ei kritiseeritaks vähemalt selle eest, mida väljastpoolt on raske mõista. Olgem õnnelikud, et soomlasi ei küüditatud. Minu tädi isa lasti maha tema üheksa-aastase lapse ees, selliseid kogemusi ei sooviks kellelegi. Ja selliste asjade eest ei tohiks kedagi arvustada,“ ütleb Ilves oma raamatus.