President Ilves Washintonis: vabadus pole vaikimisi etteantud valik, see tuleb üles ehitada
President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma Washintonis Freedom House’i auhinnatseremoonial peetud kõnes vabaduse ja demokraatia põhiväärtuste defineerimisele, avaldades samas kahetsust, et on riike, kes leiavad, et mõned ühiskonnad ei vaja sõnavabadust ega õiglaseid valimisi.
Eesti riigipea sõnul on vabaduse ja demokraatia alused aga universaalsed, vahendas presidendi kantselei avalike suhete osakond.
"Ja uskuge eestlasi, kui me ütleme, et see nõuab rasket tööd. Režiimi muutus üksinda pole piisav. See on kiire ja lihtsam osa. Kõik muu, mida me peame demokraatia olemuse alusteks – institutsionaalne ülesehitus, seadusandluse vastu võtmine, kodanikuühiskonna arengu, fundamentaalsete õiguste ja vabaduste tagamine, majanduskasv, madal korruptsioonitase – võtab aastaid, pingutust ning poliitilist kapitali ja tahet," rääkis president Ilves eile õhtul Washintonis peakõnelejana Freedom House’i iga-aastasel auhinnatseremoonial.
Ilvese sõnul tundsid post-kommunistlikud riigid Põhja-Aafrika ja Araabia maailma vastuhakku autoritaarsele valitsemisele kõrvalt vaadates ennekõike deja vu-tunnet. "See on see "nüüd või mitte kunagi" tunne, arusaam, et lõpuks ometi on võimalus tagasihoidev režiim oma õlgadelt ära heita," ütles ta.
"Siis tuleb aga šokk, et ühtäkki tuleb võtta vastutus riigi juhtimise eest. Kirjad on vaja kohale toimetada, arstiabi tagada, palgad maksta. See on koht, kus püüd vabadusele tihtipeale kukub läbi. Sest vabadus on olemuselt üsna igav, mõnes mõttes isegi psühholoogiliselt stressitekitav. See tähendab tööd, asjade ise tegemist, ilma et saaks süüdistada kedagi teist või halba ilma. See on paljude revolutsioonide läbikukkumise peamine põhjus: hirm vastutuse ees," nentis Eesti riigipea.
President Ilves lõpetas oma kõne rõhutades globaalse internetivabaduse tagamise vajalikkust. "Autoritaarsed režiimid kardavad, et Lääs püüab orkestreerida Araabia kevadet või Oranži revolutsiooni. Sel põhjusel tahavad mitteliberaalsed riigid rakendada uusi regulatsioone, mis piiravad interneti vabadust," tõdes Ilves.
Eesti riigipea märkis, et detsembris Dubais toimuval International Telecommunications Union’i (ITU) konverentsil, mis määrab suuresti internetivabaduse tulevikusuunad, esitavad autoritaarsete režiimide esindajad ettepanekud, mis annaks neile suurema võimu oma populatsiooni ja majanduse üle, õõnestades samas vabadust ja avatust, mida me täna hindame.
"Nad väidavad, et piirangud küberruumis on vajalikud küberkuritegevuse ja küberterrorismiga võitlemiseks, kuid tegelikkuses takistavad nad sellega oma kodanike vabadust," ütles president Ilves, lisades, et Eesti on igasuguste väljendusvabadust piiravate katsete vastu.
President Ilvesele tegi ettepaneku olla peakõnelejaks Freedom House’i iga-aastasel auhinnatseremoonial Freedom House’i halduskogu eesistuja William H. Taft IV ja president David J. Kramer.
"Eesti on alates iseseisvumisest kindlalt toetanud demokraatlikku valitsemisviisi ja inimõigusi nii oma riigis kui ka mujal ning on alati olnud esimeste seas Freedom House’i kodanikuvabadust ja demokraatiat puudutavates uuringutes," kirjutasid nad pöördumises president Ilvesele.
Freedom House on alates selle asutamisest 1941. aastal seisnud demokraatlike väärtuste eest kogu maailmas.
Freedom House’i iga-aastane auhinnatseremoonia on austusavaldus neile, kes on pühendanud end vabaduse ja inimõiguste eest võitlemisele.
Sel aastal antakse Vabaduse auhind vanglakaristust kandvale Bahreini inimõiguslasele Abdulhadi Al-Khawajale ning tema tütardele Maryamile ja Zainabile aukartustäratava seisukohavõtu eest autoritaarsete repressioonide vastu nende kodumaal.
Peale selle antakse Juhtimise auhind üle senaator Patrick Leahyle, kes on pikki aastaid aktiivselt toetanud USA tegevuspõhimõtteid, mis edendavad inimõiguste kaitsmist ja demokraatlikke väärtusi.
