President Ilves: Vene vägede väljaviimine Eestist oli meile esmatähtis Lääne ustest sisse pääsemiseks

See, mis toimub praegu Ukrainas, kinnitab, kui oluline oli okupatsioonivägede väljasaamine Eestist ning kui õigesti me oleme toiminud, ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Riigikogus toimunud kõnekoosolekul, millega meenutati Vene vägede lahkumist Eestist 31. augustil 1994.

Kogu meie iseseisvuse taastamise järgse esimese kümnendi välispoliitika põhiline väljakutse oli suruda lahti uksed Läände ning astuda nendest ustest sisse, et meid ei tõmmataks tagasi Ida mõjussfääri, meenutas president Ilves, kes 20 aastat tagasi töötas Eesti suursaadikuna Ameerika Ühendriikides.

„Vene vägede väljaviimine oli selleks esmatähtis. Teisteks olulisteks sammudeks sellel teel oli pääseda Euroopa Nõukogusse, Maailma kaubandusorganisatsiooni, Euroopa Liitu ja NATO-sse. Tänaseks on see kõik tehtud, ja me ei tohiks unustada, millise töö tulemus see oli,“ ütles riigipea.

„Suurim võit oligi see, et suutsime toona jõuda olukorrani, kus Vene väed viidi Eestist välja ja Paldiskisse jäädi veel vaid 13 kuuks, mitte aastateks. Millele Venemaa hilisemat käitumist arvestades oleks lisandunud vast veel aastad ja aastad,“ tõdes president Ilves, tänades kõiki, kes aitasid kaasa, et läks nii õnnelikult nagu läks.

Riigipea meenutas, kuidas päev pärast presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini juulis 1994 allkirjastatud lepingut Vene vägede väljaviimisest algas ühe Eesti ajalehe juhtkiri sõnadega „Lepingut lugemata on selge, et Eestilt kooriti seitse nahka.“

„Tulevased põlvkonnad võivad öelda hoopis: „Lepingut lugemata, jumal tänatud!“,“ lõpetas president Ilves.