President Ilves: Vene raha pehme jõu mõjust läänele on liiga vähe räägitud
President Toomas Hendrik Ilves märkis täna lõppenud Lennart Meri konverentsil, et Euroopas kiputakse poliitilisi otsuseid tegema rahalistel kaalutlustel.
"Palju naljakaid asju toimub. Ma ei tahaks neile nime anda. See pole ideoloogia, see on raha. Raha pehmest jõust pole piisavalt räägitud. See on elevant ruumis, mille olemasolu me tunnistada ei taha," ütles Ilves lääne sanktsioonide kohta Venemaa agressiooni suhtes.
Ta lisas, et kummalisel kombel on tugevatesse majanduslikesse sanktsioonidesse leigelt suhtunud just riigid, kes tegelikult Venemaast majanduslikult ei sõltu ja viitas probleemipüstitusele Ühendkuningriigis, et Londoni ärisektoris ei soovita midagi ohverdada.
"Iga meie otsuse võib blokeerida ühe liitlase eriarvamus. Otsuste tegemine raha järgi võib kõik kahtluse alla seada," hoiatas Ilves.
Ka USA analüütik Luke Coffey tunnistas, et peab imekspandavaks, et Eesti kui riik, mille elektriga varustatus sõltub märkimisväärselt Venemaast, võtab jõulisema positsiooni kui riigid, mille majandus oluliselt Venemaast ei sõltu. "Venemaa austab just jõudu ja järjepidevust. EL-st ja NATO-st tervikuna tuleb vasturääkivaid vastuseid," tõdes ta.
Endine Saksa suursaadik Ukrainas Dieter Stüdemann vastas, et talle tundub, et alati mõeldakse majanduslikult mõjutatavate liitlaste all just Saksamaad. "Kuid see on pinnapealseks diskussiooniks muutunud," leidis ta. Stüdemanni hinnangul on Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier võtnud seisukoha, et kui Venemaa rikub maailmakorra aluspõhimõtteid, siis tuleb teda karistada.
Ta märkis aga, et kui näiteks Poola loomulik roll on alati olnud tugevate sanktsioonide eest võitlemine, siis Saksamaa roll peab olema teatud kanalite lahtihoidmine, et edasine dialoog Venemaaga üldse võimalikuks osutuks.
