“Põhimõtteliselt oli sul juuksla nr 347. Nii et see pidi muutuma,” räägib Toomas Hendrik Ilves oma kooliaegse tuttava Jamie Kitmani kirja pandud leheloos, mille tegemiseks ajakirjanik presidendiga Ärma talus jutlemas käis, kirjutab Õhtuleht.

Endine Tartu kelner Heiki, legendaarne nagu ka tema kunagine töökoht Humala õllerestoran, mida ehk tänapäeva pubiga võrrelda võiks, ei nõustu Ilvese väitega, et nõukogude ajal Eestis restorane polnud. Pigem on ta nõus Taaralinnas elava etiketiõpetaja Helenega, kes kinnitab: “Restoran oli sisuliselt ainus osa teenindussektorist, kus oli valikut ja kus oli kõike saada.”

Restorane varustati toitlustustrusti kaudu spetsiaalsest restoranide laost — sealne valik oli Heiki sõnul mitu korda suurem kui kaupluste või teiste toitlustusasutuste tarbeks mõeldud ladudes: “Praegu on tehisliha, siis oli naturaalne, hoopis teise maitsega. Kunagi polnud puudust, kunagi polnud nii, et ei oleks praadi pakkuda olnud.”

Kuigi paljudele võib tunduda, et Ilves näitas end taas kord Eesti elust kaugel seisvana, selgitab presidendi pressišeff Toomas Sildam, et viimases intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat ütles president: "Suur osa minu huumorist põhineb keelel, inimesed ei saa tihtipeale mu naljadest aru."