"Kui mind seatakse üles, kas parlamendis või valijameeste kogus, siis ma kandideerin," ütles Ilves ETVle antud aastalõpuintervjuus.

"Ma kandideerin, vaatame, mis juhtub," lisas ta lakooniliselt.

Ilvese sõnul peab ta oma ametiaja suurimaks saavutuseks seismist põhiseaduse eest ka siis ning seda kas siis, kui teda on tabanud selle eest kriitikarahe. "Olgu need ebapopulaarsed otsused, nagu riigikogu liikmete palk. Või vastupidi, kui seaduses vastuolu põhiseadusega pole, siis teenida ühe või teise huvigrupi pahameel ja saada koguni vaenlaseks," sõnas president Ilves. "Presidendi roll Eestis on olla põhiseaduse garant."

Ilves valiti Eesti presidendiks 23. septembril 2006. aastal, mil ta sai valimiskogu esimeses hääletusvoorus 174 valijamehe poolthääle ehk ühe hääle enam kui võiduks vaja. Varasemat presidenti Arnold Rüütlit toetas toona 162 valijameest.

Parlamendiparteidest on seni teatanud nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid, et on valmis toetama Ilvest ka teiseks ametiajaks. Seevastu Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja Erakond Eestimaa Rohelised pole veel oma eelistust langetanud.

Presidendi valimised toimuvad esmalt riigikogus ja kui ükski kandidaat ei saa piisaval hulgal hääli, läheb presidendivalimine valijameeste kogusse, mis koosneb parlamendisaadikutest ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Alates 1996. aastast ei ole õnnestunud kordagi presidenti riigikogus valida.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna poliitikud tegid 17. detsembril Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesele ettepaneku kandideerida ka teiseks ametiajaks presidendiks. Toetust Ilvese jätkamisele on avaldanud ka Reformierakond.

Ilves valiti Eesti presidendiks 23. septembril 2006. aastal.

President Ilves lahkas aastalõpu intervjuus lõppeva aasta olulisemaid sündmusi Eestis ja mujal maailmas.