"Me teeme täna liiga suurt vahet humanitaar- ja täppisteaduste vahel – iga eluala tulevik on digitaalne,“ ütles president kolledži esmakursuslastele.

Riigipea nentis, et kui digitaliseeruv maailm ja e-ühiskond vajavad aina enam infotehnoloogia asjatundjaid, siis on üha vähem tegu pelgalt vastava valdkonna asjatundjatega. "Infotehnoloogiat vajab igaüks. Meil pole varsti enam niisama arste ega juriste, vaid IT-spetsialistidest arstid ja juristid. Iga eluala tulevik on digitaalne. Me vajame inimesi, kes mõistavad asjade erinevaid tahke," lausus Ilves.

Tehnoloogia areng ei tähenda tema sõnul seda, et humanitaaraladel pole enam tähtsust. "Vastupidi. Ajal, mil stabiilseks usutud maailmakord me silme all kokku variseb ning naaberriik on asunud sõdima meie põhiväärtuste vastu, on meile eriti oluline mõista jätkuvalt, kes me oleme, kust me tuleme, kus on me vaimne ja kultuuriline kodu ning kuidas seda hoida," märkis riigipea ja lisas: "Sealjuures ei peaks me jagama maailma jäigalt humanitaar- ja tehnikainimeste vahel. Meie probleem – kui räägime raskustest privaatsuse, turvalisuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kokkusobitamisega digimaailmas – on, et need alad on olnud liiga eraldi."

President Ilves avaldas heameelt, et ainsate omataoliste programmidena maailmas on Eestis juba loodud õigusteaduse ja infotehnoloogia ning avaliku halduse ja infotehnoloogia ühendatud magistriprogrammid.

Olles kõiges võrgustunud, oleme eriti haavatavad, hoiatas president. "Peaaegu kõik, mida teeme ja mida ülejäänud maailm tasapisi tegema hakkab, sõltub mingist digitaalsest süsteemist. Digimaailma ei saa lahutada muust. Kogu meie elutähtis taristu – elektri-, vee- ja energiatootmissüsteemid, liikluskorraldus, toidu kohaletoimetamine kauplustesse jne – toimib digitaalselt," nentis riigipea.

Ta soovis esmakursusalastele jõudu ja südikut loomaks asju, mida keegi veel ei oska ette kujutada.