„Kõrgharidus on niivõrd oluline teema, et seda valdkonda ei saa reformida kiirustades. Kui me tahame tõsta kõrghariduse kvaliteeti, siis saab seda teha vaid läbi tipptasemel seaduste, mille vastuvõtmise eel pole ühtegi asjalikku ettepanekut arutamata jäetud - kui me ootame ülikoolidest kvaliteeti, siis peab sellele nõudele vastama ka seadus,“ ütles president Ilves, tunnustades praegust arutelu nii parlamendis kui ka ühiskonnas laiemalt.

President Ilvese sõnul on oluline, et reform tõstaks pikas perspektiivis veelgi meie kõrghariduse kvaliteeti ning võtaks arvesse tudengitele olulisi aspekte nagu kõrghariduse maksumus ning vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.

„On ülioluline, et andekas Eesti gümnaasiumilõpetaja ei peaks langetama otsust selle kohta, kuhu ülikooli õppima minna, sõltuvalt oma rahakotist. Lisaks peame endile aru andma, et konkurents ei ole ainult Eesti ülikoolide vahel, vaid me võistleme teiste riikide kõrgharidust pakkuvate asutustega. Kui meie noorel puudub piisav põhjus Eesti vabariigis õppimiseks, siis läheb ta välismaale,“ sõnas Eesti riigipea.

President Ilves tõstatas kohtumisel ka riigisisese õppekavade ja ülikoolisisese ainete dubleerimise küsimuse. „Dubleerimist esineb üle riigi üsna palju ning see ei pruugi anda vajalikku kvaliteeti,“ nentis ta.

Tänasel kohtumisel president Ilvesega osalesid rektorite nõukogu liikmed Alar Karis (Tartu Ülikool), Signe Kivi (Eesti Kunstiakadeemia), Andres Keevallik (Tallinna Tehnikaülikool), Mait Klaassen (Eesti Maaülikool), Peep Lassmann (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Tiit Land (Tallinna Ülikool), riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ja aseesimees Aadu Must ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on läbinud riigikogus esimese lugemise, parandusettepanekute aeg on 6. detsember.