“Me näeme, kuidas akadeemiline maailm pöörab järjest enam tähelepanu küberjulgeolekule ning seesama pühendumus peab olema omane ka kõigi NATO liikmesmaade poliitikutele ja sõjaväelastele,” ütles Eesti riigipea, teatas presidendi kantselei.

“Nüüd on ju ka suurimatele kahtlejatele selge: küberjulgeolek pole pelgalt tehniline nüanss või luure valdkond, see on demokraatliku riigi julgeoleku põletavamaid väljakutseid – olgu selleks siis elutähtsa taristu või intellektuaalse omandi kaitse.”

President Ilves rääkis Eestist kui edumeelsest ja turvalisest e-riigist, mis on kaasaegne ja inimest abistav, oskab oma elanike andmeid hoida ning suudab korraldada edukalt e-valimisi.

“Nii on loomulik, et Eesti on muutunud küberjulgeoleku hoidmise ja e-lahenduste kasutamise üheks eestkõnelejaks nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus,” sõnas president Ilves, kes pidas tähtsaks nende kahe mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni omavahelist koostööd, mis praegu on kahjuks olematu.

“Loodan, et NATO tippkohtumine Chicagos sõnastab veelkord küberjulgeoleku tagamise alliansi kõigi liikmete ühise väljakutsena ja edaspidi ei saa keegi lüüa tõrjuvalt käega – las teised teevad, meid see ei puuduta,” ütles Eesti riigipea. “Kui keegi jätab küberrindel oma rindelõigu täitmata, siis on keeruline seda sõda võita.”

Pärast loengut kohtus president Ilves Ameerika Ühendriikide lähiajaloo välispoliitika ühe olulise kujundaja Henry Kissingeriga.

Täna kõneleb Eesti riigipea Washingtonis strateegiliste ja rahvusvaheliste suhete keskuses, osaleb USA välisministeeriumis strateegiliste küberküsimuste asutamiseks kokku kutsutud ümarlauas koos USA valitsusasutuste selle valdkonna võtmeisikutega ning kohtub Valge Maja küberjulgeoleku koordinaatori Howard Schmidti ja Ühendriikide välisministri IT-valdkonna juhtiva nõuniku Alec Rossiga.