Presidendid on varem aastalõpuintervjuudes rääkinud nii päevapoliitikast, Venemaast kui erakondade mustast rahastamisest

 (90)
Kersti Kaljulaid ja Anu Välba
Kersti Kaljulaid ja Anu VälbaFoto: Kairit Leibold, ERR

Täna näitab ETV president Kersti Kaljulaidiga tehtud intervjuud. Presidendi aastalõpuintervjuu on alati päevakajaline, seega tasub vaadata, millest on presidendid eelnevatel aastatel rääkinud.

Värskelt valitud president Kaljulaid rääkis eelmisel aastal oma suhtumisest presidendiametisse. Päevakajalistest teemadest pälvis üllatavalt suurt tähelepanu usuküsimus, kus Kaljulaid rääkis, et tema ei toeta religioosseid erandeid koolilaste menüüdes. Ta rääkis ka omaenda pigem skepilisest suhtumisest kirikusse.

Uueks teemaks oli ka naiste positsiooni ja naistevastase vägivalla teema tõstatamine, millest varem presidendid palju pole rääkinud.

Oma viimases intervjuus aastal 2015 rääkis Toomas Hendrik Ilves palju rändekriisist, aga ka sellest, et tal on häbi, kui öeldakse, et mustanahaline NATO sõdur on Eesti pinnal vastuvõetav ainult mundris.

Palju oli juttu ka välispoliitikast, eriti Venemaa tegevusest Ukrainas ja Süürias ning lääneriikide vastusest sellele.

2014. aastal oli presidendi aastalõpuintervjuu kandvaks teemaks muutunud julgeolekuolukord Euroopas peale Venemaa rünnakut Ukraina vastu, samuti liberaalse demokraatia kriis Euroopas ja ka äärmusluse tõus Eestis.

"Ma ütleksin, et sisepoliitiliselt eksameid ei olnud, aga mind häiris kõige rohkem see vihkamine ja [õhustik], mis tekkis kooseluseaduse ümber. Sellist raevu ja viha... see tekitas mulle tuska, et sellistes küsimustes köetakse inimesi nii üles," rääkis Ilves.

Seotud lood:

2013. aastal rääkis Ilves, et riik ei ole loll ja paha. Ilves kaitses Eesti arengut 20 eelneva aasta jooksul. Ta ütles, et valitsust võib kritiseerida, palju kulub, aga riik on meil tubli olnud ja Eesti on väga hästi arenenud.

2012. aastal puudutas intervjuu paljuski Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise skandaali. Ilves pisendas seda ja vältis liiga terava seisukoha võtmist.

Lisaks tavalistele päevapoliitilistele küsimustele, mida küsitakse igal aastal, oli see ka viimane aasta, kui veel oli pikemalt juttu Euroopa võlakriisist. Ilves rääkis ka sellest, et kahaneva rahvastiku tõttu vajab Eesti välistööjõudu.