"Kuna esitatakse alati rohkem inimesi, kui teenetemärke välja antakse, tehakse kandidaatide hulgast valik arvestades kõiki asjaolusid. Kindlasti on Eestimaal veel väga palju inimesi, kes väärivad tunnustust. Siinkohal kutsungi kõiki üles aktiivselt kaasa mõtlema ja sügisel esitama kandidaate, keda tunnustada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel," selgitas presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Teenetemärkide seaduses seisab: "Igaühel, samuti igal asutusel ja institutsioonil, on õigus esitada vabariigi presidendile ettepanek teenetemärgi andmiseks."

Ettepanekud iseseisvuspäevaks teenetemärgi andmise kohta esitatakse vabariigi presidendile teenetemärkide andmisele eelneva aasta 1. novembriks.

President vaatab teenetemärgi andmise ettepanekud läbi ja otsustab teenetemärkide andmise. Ettepaneku alusel teenetemärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

Teenetemärgi andmise ettepanek peab sisaldama selle isiku nime, sünniaega ja teene kirjeldust, kelle suhtes ettepanek tehakse. Teenetemärgi võib anda Eesti kodanikule ja välismaalasel. Kandidaadi esitamiseks on tehtud eraldi ankeet.

Vastavalt teenetemärgi seadusele antakse teenetemärki üks kord aastas – 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks. Erandjuhtudel, sealhulgas riigivisiidi puhul või Eestisse akrediteeritud diplomaadi lahkumisel riigist tema ametiaja lõppemise korral, samuti postuumselt võib teenetemärgi anda ka muul ajal. Isikule, kellele on antud teenetemärk, võib rahuajal samalaadsete teenete eest uuesti teenetemärgi anda üldjuhul pärast viie ja erilaadsete teenete eest üldjuhul pärast kolme aasta möödumist eelmise teenetemärgi andmise otsuse tegemisest.

Eesti tunnustas tänavu riikliku teenetemärgiga 113 inimest. Vaata põhjalikku ülevaadet siit.