Preambuli taassünd: Kas reitinguhädas IRL laseb jälle piirilepingu põhja?

 (71)
Margus Tsahkna
Foto: Andres Putting

IRLi esimees Margus Tsahkna saatis täna öösel laiali pressiteate, milles teatas, et valitsus peab Eesti-Vene piirileppe heakskiitmisel andma ühemõttelise hinnangu, et Eesti juhindub piirileppe sõlmimisel Tartu Rahulepingu artikkel 2 kehtivusest ja õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Taoline samm on väga ootamatu ja võib kaasa tuua piirilepingu nurjumise.

Aastal 2005 olid Eesti ja Venemaa piirilepingu sõlmimisele juba väga lähedal, aga ka tollal leidsid praeguse IRLi eelkäijad Isamaaliit ja Res Publica, et piirilepingule tuleks lisada preambul, mis rõhutaks Tartu rahulepingu jätkuvat kehtivust. Nimelt peeti võimalikuks pahatahtlikku tõlgendust, mille kohaselt Tartu rahulepingu piirist erineva piirijoonega piirilepingu allakirjutamine tähendab Tartu rahust ja sellega seotud õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti vabariigist loobumist.

Piirilepingu ratifitseerimise seadusele lisatigi Tartu rahulepingut mainiv preambul, mis ajas aga Venemaa tigedaks ja piirilepinguga oligi selleks korraks kõik. Piirilepingut pole siiani, mis takistab ka kagupiiri väljaehitamist, sest teatud kohtades piir muutub vähesel määral võrreldes praeguse kontrolljoonega.

Lähemalt preambulist loe siit: Preambul: kurikuulus takistus, mis 2005. aastal nurjas piirilepingu Venemaaga

Seotud lood:

Mõne aasta eest sulasid Eesti-Vene suhted aga niivõrd, et tekkis lootus ikkagi piirilepingus kokku leppida. Läbirääkimiste käigus lisati piirilepingule kaks lauset.

1. Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi

2. Kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist

Esimene lause oli Eesti poole nõudmine, välistamaks kõikvõimalikke pahatahtlikke tõlgendusi Tartu rahulepingust loobumise kohta. Mis puudutab aga teist lauset, siis pole Eestil midagi selle vastu, et uuesti üle kinnitada Venemaale territoriaalsete pretensioonide puudumist.

Muidu üsna mürgistes Eesti-Vene suhetes oli piirilepinguga edasiminek üks väheseid kohti, kus tehti normaalset omavahelist koostööd ja seda ei mõjutanud ka Ukraina sõda, sest mõlemad pooled soovisid lepinguga paikapandud riigipiiri. Piirilepingu sõlmimist toetasid avalikult ka meie liitlased, nende seas USA.

2012. aastal alanud piirilepingu uute läbirääkimiste ajal oli Eesti poolelt üheks olulisemaks läbirääkijaks IRLi liige Marko Mihkelson. Samas oli piirileping IRLis ikkagi vastuoluline ja mõned liikmed olid sellele jäigalt vastu.

Tollane majandusminister Helir-Valdor Seeder ei hääletanud 2013. aastal piirilepingu valitsuses arutamise ajal küll selle vastu, aga palus vormistada oma eriarvamuse. Piirilepingu vastu olid veel mitmed IRLi poliitikud.

Ometi läks piirilepingu asi rahulikult edasi. Riigikogu valimistega seoses kukkusid kõik vanad eelnõud menetlusest välja ja valitsus pidi algatama uue piirilepingu ratifitseerimise eelnõu. Valitsus arutas seda täna hommikul kell 10.

Vastu valitsuse istungit, öösel kell 2, saatis Tsahkna laiali pressiteate, milles nõudis, et valitsus peab lisama Tartu rahulepingu artikkel 2 ja Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevuse põhimõtet rõhutava poliitilise deklaratsiooni valitsuse otsusesse.

Kas ka venelased on nõus taolise poliitilise deklaratsiooniga? Kas meie välisministeeriumiga on see kooskõlastatud? Tsahkna neile küsimustele hommikul vastata ei osanud. Ta oli siiski optimistlik ja lootis, et venelasi seekord poliitiline deklaratsioon ei häiri ja piirileping jõustub.

Tsahkna lükkas tagasi kahtluse, et piirilepingule uue Tartu rahu mainiva preambuli taga on IRLi langenud reiting. Viimase BNSi tellitud Emori küsitluse kohaselt on IRLi toetus rahva seas langenud seitsme protsendi peale.

Tänasel valitsuse istungil otsustati siiski, et mingit preambulit piirilepinguga kaasa valitsus ei pane.