Preambul: kurikuulus takistus, mis 2005. aastal nurjas piirilepingu Venemaaga

 (13)
2005. aastal kirjutasid piirilepingule alla Urmas Paet ja Sergei Lavrov, samad mehed teevad seda uuesti ka üheksa aastat hiljem
2005. aastal kirjutasid piirilepingule alla Urmas Paet ja Sergei Lavrov, samad mehed teevad seda uuesti ka üheksa aastat hiljemFoto: Delfi/Eesti ajalehed

Peagi kirjutatakse Moskvas alla Eesti-Vene piirilepingule ning peale ratifitseerimist parlamentides leping jõustub. Ametliku piirilepingu Venemaaga oleks Eesti võinud endale saada juba üheksa aastat varem, kui poleks olnud ühte preambulit.

Eesti-Vene piirilepingule on juba korra alla kirjutatud, see toimus 18. mail 2005 Moskvas. Allakirjutajad olid samad, kes sel aastal ehk Eesti poolt välisminister Urmas Paet ja Venemaa poolt tema kolleeg Sergei Lavrov. Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. juunil ning Eesti president Arnold Rüütel kuulutas need välja 22. juunil 2005.

Riigikogus piirilepingu ratifitseerimisel lisati ratifitseerimisseadusele preambul, mis mainis Tartu rahu. Preambuli enda tekst oli järgmine.

Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning

silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

Seotud lood:

On oluline rõhutada, et preambul ei lisatud mitte piirilepingule, vaid selle ratifitseerimise seadusele. See ei seganud aga Venemaa president Vladimir Putinit, kelle sõnul Tartu rahu mainimine võib tuua kaasa Venemaale territoriaalsete nõuete esitamise. Putin jäi seda ka väitma hoolimata Eesti esindajate kõigist kinnitustest, et Eestil pole Venemaale territoriaalseid nõudeid.

Kust preambul tuli

Setumaast ja Narva jõe tagustest aladest ilma jäämist kinnitav piirileping on alati olnud tundlik teema. Mõnedel poliitikutel ja juristidel oli seetõttu 2005. aastal ja on siiani hirm, et kui loobuda Tartu rahuga määratud piirist, siis võib see panna ohtu ka Tartu rahulepingus paika pandud Eesti riigi iseseisvuse ja selle taastamise 1991. õigusliku järjepidevuse alusel.

Isamaaliidu aseesimehed Tõnis Lukas ja Andres Herkel kutsusid seetõttu 17. veebruariks 2005 kokku ümarlaua, arutamaks piirilepingu sõlmimist. Kohale tulid 11 erakonda, kes leidsid, et piirileping ei muuda Tartu rahulepingu kehtivust. Samuti leiti, et kui piirileping sõlmitakse, siis tuleb selle ratifitseerimisel riigikogus vastu võtta deklaratsioon Tartu rahulepingus sätestatud põhialuste kehtivuse kohta.

Preambuli lisamine ülalpool toodud sõnastuses polnud sugugi üksmeelne otsus. Tollal veel eraldi erakondadena poliitikas osalenud Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonid esitasid ühiselt muudatusettepaneku, mille kohaselt oleks Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise seaduses ära märgitud ka Eesti okupeerimine ja annekteerimine.

Nad esitasid hääletamiseks kaks alternatiivset ettepanekut. Neist esimene muudatusettepanek oleks lisanud preambulisse lause, mis ütleb, et "Eesti Vabariigi õigusvastane okupeerimine ja annekteerimine aastatel 1940-1991 ei muuda mingil moel Eesti Vabariigi õiguslikku staatust."
Alternatiivne muudatusettepanek ütles, et "Eesti Vabariik oli aastatel 1940-1991 õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud." Mõlemad ettepanekud hääletati maha. Kuna okupatsiooni preambulis ei mainitud, olid Herkel ja Lukas piirilepingu vastu.

Allar Jõksi arvamus

Praembul tähendab dokumendi sissejuhatavat selgitust, mis selgitab selle eesmärki ja selle aluseks olevat filosoogiat. Mingit taolist selgitust pidas piirilepingu juures vajalikuks ka toonane õiguskantsler Allar Jõks.

"Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelis-õiguslikku kehtivust ei saa lugeda iseenesestmõistetavaks. Kuna ratifitseerimisele kuuluvad piirilepingud Tartu rahulepingut ei nimeta, siis ei kohaldu neile automaatselt ka Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art. 30 (”Ühes ja samas küsimuses järjestikku sõlmitud lepingute kohaldamine”). Riigikogu poolt antava selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti vabariik tacite nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse juba varasemalt (1940. aastal) minetanud või 2005. aasta piirileping asendab ratifitseerimisel Tartu rahulepingu täies ulatuses, muutes viimase sisuliselt kehtetuks või unarusse langenuks (desuetudo)," kirjutas Jõks väliskomisjonile.

Samas hoiatas Jõks, et preambuli sõnastus ei muutuks sisuliselt reservatsiooniks, mis on vastuolus allakirjutatud piirilepingute eesmärgi ja mõttega.