Praxis: muret teeb infotehnoloogilise hariduse kvaliteet

 (5)
Arvuti
ArvutiFoto: Ester Vaitmaa

Uuringu „Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste kaardistamine“ andmetel tuleb muret tunda Eesti infotehnoloogilise hariduse kvaliteedi pärast, osapooled pole rahul IKT tudengite praktika korraldusega.

Tänasel esitlusel tõi Praxise majanduspoliitika analüütik Anne Jürgenson välja peamised murekohad meie info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hariduses.

Jürgensoni sõnul saab uuringule tuginedes tõdeda hariduse teemal kahte põhilist probleemideringi.

"Esiteks ilmnes, et mitte kõigi IKT valdkonna ametite osas pole töökäte nappust nagu võib-olla arvatakse," selgitas ekspert. "Puudu on eelkõige väga heal tasemel tarkvara arendamisega ning ka andmebaaside ja süsteemide administreerimisega seotud töötajatest."

Analüütiku sõnul ei vasta tööjõupakkumine ilmtingimata tööjõuvajadusele. "Kõrghariduse puhul jäävad koondnumbrid küll ühte kategooriasse, kuid proportsioonid võiks muutuda: veelgi enam peaks keskenduma töötajate ettevalmistamisele just eelpool mainitud ametitele," ütles analüütik.

Kutsehariduse puhul võib tema sõnul juhtuda, et pakkumine ületab nõudmist ja lisaks ei pakuta just seda, mida tööandjatel on vaja.

"Teiseks pole Eestis pakutava IKT õppe kvaliteet õppurite arvu kasvule järgi tulnud, eriti kutsehariduse valdkonnas, kuid probleeme on ka kõrghariduses," ütles Jürgenson.

Seotud lood:

Ta tõi välja, et tugevalt jätab soovida meie IKT erialade lõpetajate üldpädevuste tase ning lisas, et õppe lõpetajate suhtlemis-, esinemis-, enesejuhtimise või projektijuhtimisoskused on sageli tagasihoidlikud.

Uuring toob välja, et tööandjad ootavad IKT õppelt kõrghariduses enam rakenduslikkust.

Olukorda leevendaks näiteks toimiv praktikasüsteem, praeguse IKT tudengite praktika korraldusega ei ole rahul tööandjad ei kutse- ega kõrghariduse puhul.

"See sõnum ei ole uus, seda enam oodatakse, et lõpuks võetaks ette põhjalikum süsteemi uuendamine, pisikeste edusammude saavutamisest ja deklareerimisest jääb väheks," ütles Jürgenson.

Uuring keskendus vajadusele IKT spetsialistide järgi nii IKT sektoris kui muudel tegevusaladel.

Selliseid IKT spetsialiste on Eestis hetkel kokku 16 300, kellest ligikaudu pooled töötavad IKT sektoris ja pooled muudel aladel.

Arvestades seniseid tööjõu proportsioone, tööjõu käibeelastsusi ning sektori tulevikustsenaariume, koostati tööjõuvajaduse prognoos IKT sektori kohta.

Leiti, et IKT erialast ettevalmistust nõudvate ametikohtadele on IKT sektoris vaja töötajaid aastani 2020 juurde sõltuvalt sektori kasvustsenaariumist kuni 4500, kogu majanduses kokku sõltuvalt kasvustsenaariumist 6600–8500.

Uuringu läbiviimist toetas Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riiklik programm 2011-2015 (IKTP) ja Eesti IKT klastri kaudu Euroopa Regionaalarengu Fond.