Praxis: MSA-de eelnõu menetlus ei järgi kaasamise head tava

 (15)
Annika Uudelepp
Päevaleht/Pressifoto, Terje Lepp

Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimehe Annika Uudelepa sõnul ei ole maailmavaate sihtasutuste (MSA) loomise eelnõu senisel menetlemisel järgitud kaasamise head tava, mille alusdokumendi riigikogu ise on heaks kiitnud.

Uudelepp ütles BNS-ile, et kuigi MSA-de eelnõu läks riigikogus esimesele lugemisele muudetud kujul, ei ole seal sisuliselt mitte midagi muudetud. Vormiliselt on asendatud demokraatia arendamise sihtasutuste (DASA) nimi MSA-ga ja tehniliselt on erakondade järelevalvekomisjoni tasustamine eelnõust välja jäetud, sest sellega tegeletakse juba teises eelnõus.

„Esimesel lugemisel ütles nimevahetuse kohta ettekandja [Peep Aru – toim.], et mõisteti, et ka teised organisatsioonid saavad tegeleda demokraatia edendamisega,“ sõnas Uudelepp. „Võib aga ka olla, et siinkohal on erakonnad saanud mõtteainet poliitilise satiiri klassikalisest teosest „Jah, härra minister!“, kus öeldakse, et kõige raskemast saadakse lahti pealkirjas. See tähendab, et kui mingi küsimusega tekib sisuline probleem, siis muudetakse pealkiri ära, kuid sisu jääb samaks.“

Uudelepa sõnul ei paista riigikogus toimunud esimese lugemise põhjal erakondadel olevat mingitki soovi erinevate ühenduste eelnõule esitatud argumente, ettepanekuid ja küsimusi sisuliselt käsitleda. „Eelnõu senine menetluskäik ei ole järginud kehtivat kaasamise head tava, mille alusdokumendi „Õiguspoliitika arengusuunad“ kiitis heaks riigikogu,“ tõdes ta.

Eelnõu pooldajatelt kuuleb MSA-de asutamise peamise põhjusena vajadust toetada demokraatia arengut teistes riikides, sõnas Uudelepp, kuid samas on eelnõus endiselt sees hulk muidki tegevusi, millega MSA-d peaksid tegelema ja need tegevused ei ole suunatud arenevatele riikidele, vaid on seotud erakonna maailmavaate edendamisega Eestis. „Näiteks on arusaamatu, miks peab riigieelarvest kinni maksma erakonna ajaloo jäädvustamise, näiteks aastaraamatute koostamise ja trükkimise,“ nentis ta.

Praxise arvates on eelnõus endisel üheks olulisemaks kitsakohaks see, et kunstlikult on püütud eristada erakonna ja loodavate sihtasutuste eesmärke. Kuigi eelnõus on välja toodud, et erakonna ja erakondliku sihtasutuse tegevus on lahutatud ja need teenivad erinevaid eesmärke, ei ole see sisuliselt tagatud.

Erakonna eesmärk on poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine ning mõlemad ülesanded eeldavad maailmavaatelist poliitilist ettevalmistustööd, mitte üksnes tehniliselt partei kui organisatsiooni juhtimist, valimistel kandideerimise korraldamist ja valituks osutumisel oma erakonna liikmete töö korraldamist kas kohaliku omavalitsuse volikogus või riigikogus, leiab Praxis.

Erakonna eesmärkide sisuline täitmine tähendab läbimõeldud ja avalikult väljendatud maailmavaatelist nägemust ühiskondlikust arengust, sisulist programmi ühiskonna probleemide lahendamiseks, oma toetajaskonna vajaduste väljaselgitamist, oma lahenduste edukuse selgitamist ja põhjendamist avalikkusele ja nii edasi.

Oma olemuselt ei erine need aga Praxise arvates eriti eelnõus toodud MSA-de tegevustest. Seega ei ole sisuliselt võimalik tõmmata piiri, kus lõpeb MSA eesmärgi täitmine ja kust algab erakonnatöö.

Samuti on eelnõu Praxise arvates vähenõudlik nii MSA-de igapäevase tegevuse kui ka töö tulemuste läbipaistvuse osas. Eelnõus toodud aruandluskohustus ei loo avalikku ülevaadet MSA tegevuse sisu ja tulemuste kohta. Kuigi MSA peaks tegutsema avalikes huvides ja tegelema hariduslike ja maailmavaate levitamise tegevustega, ei ole ühtegi nõuet MSA tööde avalikustamise kohta. See omakorda muudab Praxise arvates küsitavaks MSA-de tegevuse reaalse kontrollimise.

Lisaks võimaldab eelnõu sisuliselt piiramatult rahastada MSA-sid ja suurendab sellega tõenäosust, et MSA-d asuvad varjatult täitma parteipoliitilisi eesmärke. „On arusaamatu, miks peaks üks poliitiline ühendus, kelle rahastamist on vaja iseäranis kontrollida ja piirata, saama taotleda rahastust Euroopa Liidu toetustest,“ sõnas Uudelepp. „Samuti võib MSA saada raha sõsarorganisatsioonidest EL, NATO ja Euroopa vabakaubandusassotsiatsiooni liikmesriikidest. Siinkohal on nõrk koht eelnõus esitatud kontrollisüsteem, mille kohaselt peaks siseministeerium koostama nimekirja organisatsioonidelt, kellelt tohib annetusi vastu võtta.“

Loe veel

Seega senikaua, kui MSA-de tegevus ei piirdu tööga välisriikides ja kuni MSA-de tegevuste hulgas on ülesanded, millega peab iga erakond nii või teisiti tegelema, ei õnnestu Uudelepa sõnul kummutada kahtlusi, et tegu on erakondade täiendava riigieelarvelise rahastamisega 900 000 euroga aastas. „Seejuures ei ole eelnõu praeguse sõnastuse puhul võimalik sisuliselt jälgida ega aru saada, kas MSA tegeleb ka erakonna ülesannetega või mitte,“ ütles ta.

Riigikogu saatis teisipäeval teisele lugemisele erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab luua maailmavaate sihtasutused, eelnõu algses versioonis nimetati neid demokraatia arendamise sihtasutusteks.