Praxis: koolist langeb aastas välja üle 20 000 noore

 (31)
Praxis: koolist langeb aastas välja üle 20 000 noore
Õpilane tahvli ees Foto: Vallo Kruuser

Suure erialase hariduseta inimeste osakaalu ning madala elukestvas õppes osalemise määra üks oluline põhjus on suur koolist väljalangevus, selgub Praxise teemapaberist. Ainuüksi 2012/2013. õppeaastal langes Eesti haridussüsteemist välja üle 20 000 noore.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi vähendada haridussüsteemist varakult lahkujate osakaalu vanuserühmas 18-24 alla 10 protsendi. Eestis on õpingute enneaegselt katkestajate osakaal õnnestud küll sellele tasemele hiljaaegu viia, kuid väljalangevus on absoluutnumbrites siiski suur kõikidel haridustasemetel ja -liikides. „Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutsehariduses ja kõrghariduses oluliselt suurem ning ka see põhjustab kvalifitseerimata tööjõu osakaalu kasvu tööturul,“ selgitab Praxise analüütik Hanna-Stella Haaristo.

Kutseharidusest langes õppeaastal 2012/2013 välja ligi 20 protsenti ehk üle 6000 õppuri. „Ka kõrghariduses on katkestajate osakaal kasvanud, viimaste andmete kohaselt oli see samal õppeaastal 17 protsenti ehk enam kui 11 000 tudengit,“ märgib Haaristo. Ta lisab, et kui üldhariduses on muidu väljalangevus madal, siis gümnaasiumiastmel oli vaadeldaval õppeaastal siiski katkestajaid enam kui 2 000.

Analüütik nendib, et nende õpilaste tagasitoomine on suur väljakutse, kuna lahkumise põhjused on enamasti väga erinevad. „Kutseõppe katkestamise olulisemaks põhjuseks on vale erialavalik, mis viitab karjäärinõustamise puudulikkusele põhikoolis,“ selgitab Haaristo ning lisab, et teisteks olulisemateks põhjusteks on ka vähene õpimotivatsioon, perekondlikud probleemid, aja- ja rahapuudus ning konfliktid õpetajate ja kaasõpilastega. „Kõrghariduses on enim katkestajaid IT-valdkonnas, kus näiteks 2012/13. õppeaastal katkestas õpingud 70 protsenti vastuvõetud tudengitest,“ toob Haaristo näite ning selgitab, et põhjus on sel puhul peamiselt tööle minemine.

Erakondade valimisprogrammides on koolist väljalangevus teatud tähelepanu saanud, kuigi see ei paista välja enamasti olulisima haridusala probleemina, millega tegeleda. Teemapaberist selgub, et IRL lubab käivitada tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muuta seejuures väljalangevuse näitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks. SDE soovib samuti katkestajate hulka vähendada läbi tugisüsteemide täiustamise ning koolikohustuse pikendamise 18-eluaastani või kuni kutse omandamiseni. Keskerakond lubab tagada väljalangemise vähendamiseks igas lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide rahastamise. Samas ükski erakond ei maini otseselt karjäärinõustamise kvaliteedi tõstmist ja kättesaadavuse tagamist erinevatel haridusastmetel, vaid SDE lubab edendada karjääriõpet üldhariduses.

Põhjaliku ülevatega pikaajalise töökäte nappuse teema ja erakondade lubadustest saab tutvuda siin. Teemapaberis on välja toodud ka küsimused, millele erakonnad võiksid vastust pakkuda.

Praxis jälgib riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust. Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks.