Praxis asub murdma soostereotüüpset hoiakut Eesti koolides

 (110)
Kalamaja pargi avamine
Foto: Ilmar Saabas

Praxis koostöös Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudiga hakkavad koolitama koolijuhte sooteadliku koolijuhtimise teemal. Tallinnas ja Tartus toimuvatel koolitustel jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas tagada, et haridustulemused, karjääriteede valikud ja koolist väljalangemus oleks vähem seotud sellega, kas õpilane on poiss või tüdruk.

Koolitusega soovitakse pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse temaatika olulisusele koolielus, sh mõtiskleda soolise võrdõiguslikkuse sisu, võimaluste ja tagajärgede üle nii koolis kui ka ühiskonnas laiemalt.

„Eestis hakatakse tüdrukuid ja poisse valmistama sooliselt jaotunud valikute tegemiseks ette juba maast madalast ning neile peetakse vajalikuks ellu kaasa anda erinevaid oskusi,“ sõnab üks koolitajatest, Praxise teemaekspert Helen Biin. Tema sõnul kinnitavad uuringud, et juba lasteaias saavad tüdrukud ja poisid erineval viisil ja määral tähelepanu ning neid suunatakse soo alusel erinevate tegevuste juurde.

Eelmisel aastal tehtud Praxise küsitlusest selgus, et ligi pooled üliõpilased olid põhikoolis või gümnaasiumis märganud, et õpetaja hindas tüdrukute samu teadmisi parema hindega või kiitis neid koduste või iseseisvate tööde sooritamise eest rohkem kui poisse. Just naisüliõpilaste meelest eeldatakse tütarlastelt koolis paremaid õpitulemusi ja poistele antakse kergemini andeks ulakused.

„Poiste kehvemad õppetulemused ja suur väljalangemus põhikoolis, erialavalikute tugev sooline jaotumine ning kõrgema haridusega naiste märgatavalt suurem osakaal tööturul, on ainult mõned ilmekad näited Eesti haridussfääri soolisest kallutatusest,“ selgitab ekspert.

„Sooteadliku koolijuhtimise kaudu on võimalik toetada nii koolipere ennast kui ka luua positiivset koolikliimat õpilastele,“ lisab Biin.
Kuigi Eestis on ligipääs üldharidusele võrdselt tagatud nii poistele kui ka tüdrukutele, on haridussüsteem üks ebavõrdsuse teravalt ilmnemise koht. ELi riikidest on Eesti hariduselu peaaegu kõige tugevamalt sooliselt jaotunud. Põhikoolist väljalangenutest on üle 70% poisid ning ka pikendatud õppe ja erivajadustega laste põhikooliklassides on ülekaalus poisid. Õpilaste õppeedukus on sooti erinev, näiteks põhikooli lõpueksamid sooritab headele hinnetele märksa rohkem tüdrukuid. Haridusvalikud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi järel on samuti sooliselt väga erinevad: gümnaasiumis väheneb poiste osakaal põhikooliga võrreldes järsult, põhikooli järel siirduvad kutseharidusse pigem poisid, samas kui keskhariduse järel domineerivad selles tüdrukud. Kutsehariduse erialavalikud on tugevalt sooliselt jaotunud, kõrgharidust omandab rohkem naisi kui mehi ning meeste osakaal üldise kesk- või kõrgharidusega rahvastiku seas on naiste osakaalust väiksem.

Koolitusel „Kuidas murda soostereotüüpe koolikeskkonnas?“, on võimalik osaleda 1. novembril Tartus või 16. novembril Tallinnas. Projekti toetab Hasartmängumaksu nõukogu.