"Balti riikide õhuturve on NATO targa kaitse kontseptsiooni parimaid näiteid, kus liitlaste panustamine annab võimaluse meie õhuväelastel harjutada ja anda oma osa kollektiivkaitsesse," ütles õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge.

Mai algusest Balti riikide õhuruumi turvanud prantslased lendasid endi toodetud Mirage F-1 hävitajatega, Belgia õhuvägi kasutab USA valmistatud F-16AM hävitajaid. Koos lennukitega saabuvad Šiauliaisse ka hooldusmeeskonnad.

Tänaseks on Balti riikide õhuturbes osalenud 14 riigi lennukid. Oma valmisolekust missioonil osaleda on teatanud Ungari ja Itaalia. Baltimaad pole ainus õhuruum, mida turvavad teised NATO liikmesriigid. Nii näiteks kaitseb Belgia õhuvägi Luksemburgi õhuruumi ning Itaalia vastutab Sloveenia ja Albaania õhuruumi eest.

Islandi õhuturbes osalevad lisaks NATO liikmesriikidele ka alliansi partnerriigid Soome ja Rootsi. Eesti õhuvägi on panustanud Islandi õhuturbemissiooni kolmel korral kokku nelja sihitusohvitseridega.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Eelmise aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO nn targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Kaks hävitajat on ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmisolekus.

1909. aastal rajatud Belgia õhuvägi on üks vanimaid õhuvägesid maailmas. Ligi 170 õhusõidukiga Belgia õhuväes moodustavad mitmefunktsioonilised hävitajad F-16AM peamise löögijõu.