Kokku on pensionisaajaid Prangli saarel 37, kirjutab
. Kui enamuse vanaduspensioni saajatega on pensioniraha kättetoimetamine lahendatud ning sularaha saavad nad postipunktist kenasti kätte, siis üheksa inimesega polevat sellist lahendust võimalik kasutada.

“Üheksa inimese avaldused pensioni toomiseks postkontorisse jäeti rahuldamata,” ütles Prangli avahooldustöötaja Helgi Klaasberg. Neist neli inimest on puudega, neli on sooduspensionil ja üks eelpensionil.

Prangli saare poes kaardimakseid teha ei saa, igapäevase saia-leiva jaoks on sularaha vaja. Lähim sularahaautomaat asub Viimsis.

“Kujutage meie olukorda ette, tegemist pole ju maanteega, saare ja mandri vahel on sügav meri ning iga mandrilkäik toob kaasa omad kulutused ja sellele kulub terve päev!” oli Klaasberg nördinud.

Mandrilkäik võtab tõsise tööpäeva – hommikul pool kaheksa läheb paat mandrile, Leppneeme sadamast tuleb sõita Viimsisse, kus asub pangaautomaat ning tagasi saarele stardib paat alles kell 17.

“Kus need vanainimesed tundide kaupa ootavad? Üks neist ei kannata meresõitu – tema jaoks on see tõeline surmasõit iivelduse ja oksendamisega, teisel on liikumispuue, enamik neist on 60-e ringis inimesed,” selgitas olukorda Klaasberg. “Ega paadisõit pole juulikuine lustisõit, sügisel ei saa siit tihti liikumagi.”

Peale saareelanike esimest avaldust, mis tagasi lükati, soovitati sotsiaalametist, et kirjutage uus vaie. Ka sellele tuli Tallinna pensioniameti keskpensionikomisjonilt eitav vastus.

“Kirjas on vaid, et kui see meid ei rahulda, võime pöörduda kolme kuu jooksul halduskohtusse,” märkis Klaasberg. “Me kutsuks kasvõi Võsa Petsi kohale, aga temagi ei saa tormiga siia tulla!”