PPA ühendaja: kas iga meie teedele seatud piirang on tegelikult põhjendatud ja vastab reaalsele olukorrale?
„Kas selle asemel, et kaasata liiklejaid teavitama teiste liiklejate kiirustamisest mingis kindlas teelõigus, ei võiks me kutsuda neidsamu liiklejaid rääkima teelõikudest ja liiklusmärkidest, mis ei tundu neile igapäevase liiklejana põhjendatud ja õiglased?” küsis praeguses politsei tegevusmeetodis kahtlema hakanud Marek Helm.
Tema hinnangul on ettekujutus, et politsei tagab teedel turvalisuse, tegelikult liiklejate tähelepanu uinutamine, nende enda vastutuse kahandamine. „Nii nagu maksude hea laekumise taga on kõrge maksumoraal, usaldusväärsus, samuti tagab ka liikluses turvatunde mitte politsei, vaid kõrge liikluskultuur. Moraal, kui soovite.”
Endine maksuameti juht märkis, et me kõik teame teedel ja tänavatel kohti, kus üldine liiklusvool „sõidab märkidest üle”, kuid kus me pole kordagi märganud ühtegi õnnetust. „Selline alateadlik tõdemus mõjutab — paraku negatiivselt — meid ümbritsevat liikluskultuuri. Mis oleks, kui meie eesmärk ei oleks mitte piirkiirusest kinnipidamine, vaid hoopis kiiremini liiklemine seal, kus see on tegelikult võimalik? Võidetud minutitest olulisem on tunne, et piirang ja tegelikkus on omavahel tasakaalus ja toetavad liiklejate moraali,” sõnas Helm.
Ta tõi näite olukorrast, kus ta läbib paarikilomeetrise vahega kaks teelõiku, millest esimesel on tee kõrval toimuvate metsatööde tõttu kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h — kuigi ühtegi tööd nädalavahetusel ei tehta — ja teisel toimub aktiivne tegevus, aga kiirusepiirangut pole. „Siis mõtlen: kas iga meie teedele seatud piirang on tegelikult põhjendatud ja vastab reaalsele olukorrale? Või kehtestab nii mõnigi neist liiklusseaduse ühte võimalikku rangeimat versiooni?”
Helmi sõnul ei vaja liikleja, politsei ja ka maanteeamet igaüks oma õigust. „Vastupidi, me vajame tunnet ja teadmist, et ajame ühist asja: muudame Eestimaa teedel liiklemise turvaliseks ja meeldivaks. Liiklusreegleid täita on oluline, ent veel olulisem on osapoolte positiivne motivatsioon. Et ühiskonnas ei peaks liiklusmoraali kasvatama negatiivne emotsioon trahvi maksmisest või ühepäevane hirm politseipatrullide asukoha pärast, vaid liikluskorralduse põhimõtteline mõistmine, sellest lugupidamine ja karistuse asemel ka kiituse kogemine.”
