Riigi ilmateenistuse andmetel ei olnud Voosi kurgu kandis eile kella 15-19 vahel märkimisväärset pilvkatet ning vaatlusvõrk ei registreerinud ühtegi tugevamat tuulepuhangut.

Kella 14.20 ajal moodustusid Hiiumaa ja Vormsi vahel Hari kurgu kohale rünkpilved ning jõulisem areng toimus ajavahemikul kell 15.20-16.20, kui pilv saavutas maksimaalse kõrguse 6 km, kinnitas sünoptik Maile Meius Delfile. Sellegipoolest oli tegemist vaid tavalise hoovihmapilvega, mis ei toonud endaga äikest.

Peale 16.20 hakkas pilv sünoptiku sõnul kiiresti hääbuma ning liikus lagunenud kujul edasi Haapsalu suunas. Haapsalu lähistel puhus sel ajavahemikul esialgu edelatuul. Kella 18st alates läänetuul 2-4, puhanguti kuni 8 meetrit sekundis.

Veeteede ameti Läänemaa navigatsioonimärgistuste talituse juhataja Peeter Saare sõnul ei saanud ilmselt õnnetuses rolli mängida ka veetingimused, sest Voosi kurk on üldiselt rahulik koht ning suuremaid omapärasid seal ei leidu. "Seal on hoovused, aga nad on suhteliselt nõrgad," ütles Saare Delfile. "Need küll kindlasti mingisugust rolli omada ei saanud. Hoovused on arvestaval määral ainult Voosi kurgu kõige kitsamas osas."

Paadiga on Saare hinnangul seal kandis võrdlemisi ohutu liikuda. "Kui me räägime väikesest ilma kiiluta paadist, nagu see oli, millega nad patrullisid, siis selle puhul on hoovuste mõjust üldse raske midagi rääkida. Hoovused liiguvad ikkagi veepiirist allpool," tõdes Saare.

Ainsad tõsiseltvõetavad faktorid on Saare arvates tuul ja lainetus ning nende puudumisel võib ilma, kui faktori, sellest juhtimist välja jätta. Küll aga jätab see siiski õhku küsimuse, et mis tegelikult juhtus?

Saare paneb kõigile merel liiklejatele südamele meresõiduohutust. "Isegi kui paat on varustatud kõige nõutavaga, siis hea merepraktika on mitte rutiinilangemine ja pidev ohutunne igasuguse ilmaga. Merel saabub abi võrreldes maismaal olemisega ikka väga palju kordi hiljem."