PPA: kui täna avastab Eesti piirivalvur ebaseadusliku piiriületuse Venemaalt Eestisse, siis Vene pool üldjuhul fakti ei tunnista

 (84)
Eesti idapiir
Eesti idapiirFoto: Argo Ingver

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kommenteeris, et alati ei õnnestu kõiki piiririkkujaid kohe piirilt tabada, aga tänases EPL-is oma piiriületusest rääkinud ja Eestis poliitilise varjupaiga saanud endise noorputinlase Konstantin Tšadlini jutt ei vasta ka täielikult tõele.

"Ma läksin ka Petseris metsa ja tulin Eesti poolel välja. Leidsin talu ja küsisin, kus asub politseijaoskond. Perenaine näitas teed," rääkis Tšadlin.

PPA andmetel toimus see piiriületamine küll natuke teisiti. PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme kommenteeris, et eelmise aasta 14. mail kella 18 paiku fikseeris piiriäärsele alale paigutatud seirekaamera ühe isiku liikumise Võmmorski külas, suunaga Venemaalt Eestisse.

Kella 18.30 paiku pidasid sündmuskohale reageerinud piirivalvurid Jaanimäe külas mehe kinni. Mees tunnistas piiriületust ja soovis rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kinni ja saadeti edasi kinnipidamiskeskusesse, kus tema taotlust menetlema hakati.

"Tõsi, et kõiki ebaseaduslikult piiri ületanuid ei õnnestu tabada operatiivselt piiriäärsel alal. Piiriületusest jääb aga pinnasele maha jälg või jäljerada, mida uuritakse igal juhul edasise menetluse käigus. Osa ebaseaduslikest piiriületustest on lahendatud tagantjärele, kui kogutud tõendid seotakse konkreetse isikuga," kommenteeris Neider-Veerme.

Seotud lood:

Tšadlin rääkis samuti, et Vene poolel räägib rahvas, et Vene piirivalvel mehi pole ja Venemaa piiri sisuliselt ei valva. Neider-Veerme nentis, et mis puudutab koostööd, siis kahjuks ei ole praegune olukord võrreldav näiteks kümne aasta tagusega, mil kahe riigi piirivalve vahel toimus aktiivne infovahetus, korraldati ühisoperatsioone ebaseaduslike piiriületajate ja nende üle piiri toimetajate tabamiseks ning juhtumid lahendati kahe riigi koostöös ja operatiivselt.

"Kui täna avastab Eesti piirivalvur ebaseadusliku piiriületuse suunaga Venemaalt Eestisse, siis Vene pool üldjuhul fakti ei tunnista. Mõistagi on piiri valvamine ühepoolselt märksa keerulisem kui koos ühise eesmärgi nimel töötades," märkis Neider-Veerme.

"Otsime kompromisse piiriesindajate tasandil ning piiriturvalisuse tagamiseks oleme viimase kümne aasta vältel suurendanud nii idapiiri valvavate piirivalvurite arvu kui uuendanud seirevahendeid ning alustanud idapiiri ehitustöödega selleks, et piir peaks olenemata teise poole piirivalvurite tegevusest või tegevusetusest," lisas ta.

Eesti-Venemaa vaheline kontrolljoon on 338,6 kilomeetrit pikk. Selleks, et maksimaalselt ennetada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning kindlustada, et piirivalvurid jõuaks sadu kilomeetreid pikal piiriribal igasse punkti operatiivselt, tuleb tema sõnul välja ehitada kogu idapiir.

"Kui piirivalvurid saavad piiriäärsele alale senisest parema ligipääsu nii jalgsi kui sõidukiga, korraliku patrullraja, kõrgtehnoloogilised valveseadmed, mis annavad muuhulgas eelhoiatuse piirile lähenevast isikust ning lisaks kõrgema riskiastmega kohtadesse ka piirdeaia, väheneb ka võimalus ebaseaduslikeks piiriületusteks," kinnitas Neider-Veerme.