„See on maailma kõrgeim tulemus,“ tunnistas Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Niisugust iseloendamise aktiivsust ei saavutata mitte kusagil ilma meedia suure toetuseta.“

Potisepa sõnul on Eesti e-loendus ka välismaal tähelepanu tõmmanud. Potisepp on enda sõnul saanud kirja USAst, kus tunti huvi Eesti e-loenduse vastu, samuti on ta vestelnud Kanada statistikutega. Nimelt püsis e-loendusel osalemise aktiivsuse rekord seni Kanada nimel. Nüüd napsas selle Eesti 62 protsendiga. Ennast e-loendas üle 815 000 inimese.

Rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul saadi e-loendusel kaks korda parem tulemus kui statistikaamet lootis.

Potisepp rääkis, et võrreldes esialgsete e-loendatute arvuga suurenes inimeste hulk andmete kontrollimisel veelgi, sest jooksvalt olid arvesse võtmata need inimesed, kes olid oma ankeedi lõpetanud, kuid nad ise kuulusid leibkonda, kelle ankeet oli lõpetamata.

Potisepp meenutas, et esimesed tööpäevad uue aasta sees olid väga aktiivsed, siis tekkisid ka tehnilised tõrked ja ilmnesid mõned vead, mis parandati.

"22.- ja 23. jaanuaril tegime massiivse otsepostituse aktsiooni ja saime loendustempo uuesti üles," rääkis ta. "Ma kartsime seda, et lõpus me jääme hätta, kui me ei suuda lõpukoormust hajutada."

Nii oligi 30. jaanuari õhtul jälle loendusseier punase ääre peal, meenutas Potisepp. Kolm päeva enne loenduse lõppu lõpetas oma ankeedi umbes 50 000 inimest päevas. Loendamiseks antud lisapäev tõi küll inimesi juurde, aga napsas Potiseppa sõnul ka andmetöötlusest ühe päeva ära, mistõttu pikendatigi loendajate väljaminekut nelja päeva võrra tänaseni.

Kõrged osalusprotsendid e-loendusel olid Tartu- ja Harjumaal. Ida-Viru maakonnas oli küll Eesti maakondadest madalaim aktiivsus, kuid Potisepa sõnul siiski kõrgem kui senine Euroopa kõrgeim osalusprotsent.