Postimehes käärib: töölt lahkub seitse ajakirjanikku

 (480)
Suur osa uurivast toimetusest on esitanud lahkumisavalduse
Postimees
PostimeesFoto: Ilmar Saabas

Täna kohtusid Postimees Grupi juhatuse liikmed ja toimetus, et arutada tekkinud vastuolusid juhtkonna ja töötajate vahel. Koosolek päädis Delfi andmetel seitsme ajakirjaniku lahkumisotsusega.

Töölt lahkumisest teatasid uuriva toimetuse ajakirjanikud Mari Mets, Martin Laine, Helen Mihelson ja Oliver Kund ning toimetaja Henrik Ilves. Lisaks lahkub töölt arvamustoimetuse juht Indrek Lepik.

Postimehe arvamustoimetuse juht Indrek Lepik kinnitas Delfile, et lahkub ametist. "Esitasin lahkumisavalduse ja see oli minu isiklik otsus. Need protsessid on keenud juba pikalt, detailidesse ei lasku," ütles ta lahkumise põhjuste kohta.

Kuu aja pärast töölt lahkuma pidanud uuriva ajakirjanduse juhile Holger Roonemaale tegi juhatuse esimees Andrus Raudsalu täna ettepaneku päevapealt lahkuda, millega Roonemaa nõustus.

Roonemaa teatas oma lahkumisest vahetult enne jõule, esmaspäeval, kui sai teatavaks, et poolte kokkuleppel lahkub töölt vastutav väljaandja Merili Nikkolo.

"Tänase koosoleku järel tegi Postimees Grupi juhatuse esimees mulle ettepaneku lõpetada meie töösuhe täna ja see on praeguseks hetkeks ka vormistatud," ütles Roonemaa Delfile.

"Ilmselgelt need vastuolud, mis puudutasid mind ja Postimehe juhatust, olid kasvanud liiga suureks ja on täiesti arusaadav, et sedasi ei ole võimalik ühelgi osapoolel jätkata," märkis ta.

Seotud lood:

Roonemaa, kes põhjendas oma lahkumist sellega, et Postimehes ei ole võimalik vaba ja sõltumatut ajakirjandust teha, ei soovinud koosolekul räägitut kommenteerida.

Ta lisas, et lahkub Postimehest hea enesetundega ja usub, et jätkab tööd uuriva ajakirjanikuna, kuna see töö meeldib talle väga.

Postimees Grupi juhatuse esimees: lahkumised näitavad mittetoetust praegusele juhtkonnale

Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu ütles, et temani on jõudnud Lepiku ja uuriva toimetuse ajakirjaniku Mari Metsa lahkumisavaldused.

"Osaliselt on nende lahkumise põhjus ilmselt toetus Merilile (Nikkolo - toim.) ja mittetoetus praegusele juhtkonnale," sõnas Raudsalu.

Mis on pinged juhtkonna ja ajakirjanike vahel põhjustanud, Raudsalu öelda ei tahtnud, kuid ütles, et töörahu nimel tehakse pidevalt tööd. "Peatoimetaja kohusetäitja Kalev Korv on pikaajalise kogemusega ajakirjanik ja loodame, et ta suudab need pinged maandada," sõnas Raudsalu.

Delfi andmetel sündis aga konflikt sellest, et Postimees Grupi juhatus algatas uuriva toimetuse materjalidega iseseisvalt uurimise. Seda viis Postimees Grupp läbi ühe lepingulise andmeanalüütikuga, kelleks on Jüri-Franciscus Lotman. Uurivat toimetust Postimees Grupp ei kaasanud väitega, et nad pole erapooletud. Sama kahtlust uuriva toimetuse osas oli korranud ka tänasel koosolekul Postimehe peatoimetaja kohusetäitja.

Raudsalu näeb konflikti teises valguses. "On tõsi, et üks väline partner on meile ühte lugu ette valmistanud, aga et see on uuriva toimetuse usaldamatuse näitaja, on sündinud nende ajakirjanike peas. Seda, et uurivalt toimetuselt oleks nende lugu ära võetud, pole olnud," ütles ta.

Raudsalu lisas, et väline partner kaasati, sest tal olid kõnealuseks looks materjalid olemas ja osaliselt töö juba tehtud. "See ei ole seotud ühegi meie toimetuse töös olnud või plaanitud looga," ütles Raudsalu.

Merili Nikkolo lahkumine

Esmaspäeval sai teatavaks, et Postimees Grupi juhatuse liige ja Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo lahkub poolte kokkuleppel päevapealt ametist, kuna olid tekkinud erinevad nägemused arengustrateegiate osas. Pärast Nikkolot puudutavat teadet esitas lahkumisavalduse ka Postimehe uuriva ajakirjanduse juht Holger Roonemaa, kes leidis, et vaba ja sõltumatu ajakirjanduse tegemine on võimatu.

Nikkolo põhjendas oma lahkumist erimeelsustega ettevõtte arengustrateergiate osas.

Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu ütles esmaspäeval Delfile, et ei soovi konkurentidele täpsemalt oma äristrateegiat kommenteerida. “Suurtes sihtides võib-olla ei olnudki erimeelsusi, vaid erimeelsused seisnesid konkreetsetes detailides, kuidas asju ellu viia. Arvestades seda, milline on turul olukord – ajakirjandus on keerulises muutuste ajas –, siis tegelikult meile kõigile tundus, et peaksime olema juhatusega ühes paadis ja ühte meelt. See oli meie ühine otsus, et kui me päris ühtemoodi asju ei näe, siis me lähme lahku.”

Küsimusele, kas üheks Nikkolo lahkumise põhjuseks võisid olla viimase aja erimeelsused Postimehe toimetuse sees ja inimeste lahkumised, vastas Raudsalu eitavalt. “Toimetuse sees tegelikult ei ole väga suuri vastuolusid. Suur avalikult kajastatud vastuolu oli siis, kui toimetus ei olnud rahul peatoimetaja Peeter Helme tegevusega, aga Helme on lahkunud ja pärast seda ei ole olnud olulisi vastuolusid,” kinnitas Raudsalu.

“Toimetuse tegevusega ei olnud tema lahkumisel mingit seost. Rääkisime puhtalt äristrateegiast. See on juhatuse-sisene asi,” lisas Raudsalu. “Ma arvan, et toimetusel ei ole Merili Nikkolole etteheiteid ja toimetuse igapäevatöö organiseerimise seisukohalt ei ole ka kellelgi teisel talle etteheiteid.”

Linnamäe kättemaks?

Usutavasti märgib Roonemaa ja Nikkolo lahkumine järjekordset peatükki ajalehe omaniku Margus Linnamäe ja ajakirjanike vahelises vastasseisus. Postimehe peatoimetaja Peeter Helme pidi mõne nädala eest ametist lahkuma, kui toimetus otsustas kirjutada juhtkirja lehe omanikku valusalt puudutaval teemal - nimelt taunis toimetus apteegireformi pidurdamist.

Nikkolo lahkumist võib seega pidada omaniku karistuseks selle eest, et ta ei soovinud või ei suutnud ajakirjanike ja peatoimetaja vahelises tülis peatoimetajat kaitsta.