Poolteise aasta pärast kaob TV analoogsignaal

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel rõhutab, et kuigi analoogsignaal lülitatakse välja alles 2010. aasta juulis, tasub juba praegu hakata muretsema vajalikku tehnikat, et poolteise aasta pärast teler pilti näitaks.

„Paljud vaatavad telerit mõne kaabel-TV või muu teenusepakkuja vahendusel, nendega ei juhtu digitelevisioonile üleminekul üldse midagi,” selgitas Pihel.

Uus teler, digiboks või SAT-TV leping tuleb lähiajal hankida enam kui 200 000 perel.

„Need 200 000 Eesti majapidamist, kus vaadatakse telerit oma antenniga, peavad digiteenusele üle tulema ja seda ei tohiks jätta viimasele hetkele. Kui kõik tormavad 2010. aastal jaanipäeva ja 1. juuli vahel digiboksi ostma, lähevad poed umbe,” rääkis Pihel, kuid möönis, et digiboksi-sabadest kauplustes ilmselt ei pääse.

Mastide paigaldamisega tegelenud Levira juhatuse liige Indrek Lepp tõdes, et kuigi n-ö paberi peal on tõesti kogu Eesti digileviga kaetud, ei saa absoluutset levi veel igal pool garanteerida. Lepp kinnitas, et Eesti on esimene riik Euroopas, kus kogu territoorium on uue MPEG-4 formaadis tasuta digileviga kaetud. Sellele tehnoloogiale on üle minemas kõik suuremad Euroopa turud, mis peaks kaasa tooma digiseadmete valiku laienemise ja hindade alanemise. Et 2010. aastal peaks praegu uudset formaati tehnika kiire arengu tõttu uuesti ümber vahetama hakkama, Lepp ei karda. Selle asemel avaldas ta lootust, et ühe teleri umbes kümneaastase eluea peab see tehnika vastu küll.

Digilevi on õhu kaudu leviv maapealne digitaaltelevisioon, mille vastuvõtuks kasutatakse tavalist toa- või katuseantenni. Digitelevisiooni nägemiseks on vaja olla kas mõne teenusepakkuja (SAT-TV, kaabel-TV) klient, digiboksiga televiisor või osta eraldi digiboks.

Digilevis on juba praegu nähtavad seitse Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. Lisaks saab digilevis tellida üle kahekümne välismaise kanali.