Pooled õpilased ei taha kooli WC-d iga päev kasutada: seal on külm ja haiseb
Terviseamet viis tänavu koolides läbi uuringu, et teada saada, millises olukorras on koolide duši- ja tualettruumid ja millised kätepesuvõimalused koolides on.
Sihtuuringus osales 132 kooli üle Eesti, milles terviseamet hindas hügieenitingimused üldiselt heaks. Tualetid, duširuumid ja pesemiskohad vastasid ameti teatel nõuetele (kuni 98%), ruumid olid puhtad ja varustatud hügieenitagamiseks vajalike vahenditega, teatas amet.
Koolide 8.–12. klasside õpilaste seas läbi viidud küsitlustest selgus, et suurem osa vastanutest olid kooli tualettruumide, duširuumide ja kätepesu võimalustega üldiselt rahul (63% kuni 84%).
56 protsenti küsitletutest väitis aga, et nad ei kasuta kooli tualetti iga päev. Peamiste puudustena toodi välja tualettpaberi puudumine ja ebameeldiv hais. Põhjustena nimetati veel, et ei armastata avalikke tualette, sest seal on kambad, puudub privaatsus, WC on külm või kabiini lukk katki.
Kooli duširuumi kasutatakse peamiselt pärast kehalise kasvatuse tundi (53%). Pooled vastanutest ei pese end pärast kehalise kasvatuse tundi puhtalt ajanappuse tõttu. Ajapuuduse kõrval toodi takistavate teguritena välja veel ruumipuudust, külma vett, nõrka veesurvet, privaatsuse puudumist, halba ventilatsiooni ja muud taolist.
Kätepesu harjumus on enamikel õpilastel
Õpilaste vastuste põhjal võib öelda, et koolides on neile siiski tagatud võimalused isikliku hügieeni pidamiseks. 87 protsenti õpilastest kinnitasid, et kraanikausi juures on olemas vahendid käte kuivatamiseks.
Kätepesu harjumustega õpilaste hulgas võib uuringu põhjal rahul olla, kuna tervelt 94 protsenti vastanutest märkisid, et nad pesevad koolis käsi. Need 6 protsenti, kes käsi ei pese, ütlesid, et neil puudub harjumus käsi pesta või ei tunne nad selle järele vajadust.
Koolide tervisekaitsenõuete, sealhulgas hügieeninõuete vastavust kontrollib terviseamet igal aastal. Vaatluse tulemused näitavad tingimuste pidevat paranemist.
Uuringus osalenud 132 koolihoonest 52 hoonet olid vanemad kui 50 aastat, neist 19 on tunnistatud miljööväärtuslikuks või on muinsuskaitse all. Vanuses 31-50 aastat oli 42 koolihoonet. 30 koolihoone vanus oli 11-30 aastat. Neli kooli asuvad uutes, kuni 10 aasta vanustes hoonetes.
