Duda rõhutas ka tänase päeva, 23. augusti kui Balti keti ja eriti just Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva tähtsust. „See pakt avas Hitlerile värava Euroopa vallutamiseks, tal olid vabad käed ja kokkulepped Venemaaga. Tänapäeval ei räägita sellest paktis Euroopas palju, ent seda peab meenutama ja mäletama, sest tuleb mõista, kui räige rahvusvahelise õiguse rikkumine see oli,” ütles ta.

Rahvusvahelise õiguse olulisust korrutas Duda ka Ukraina konfliktini jõudes, viidates, et Ukraina sõda pole vaid NATO ja EL-i murekoht, vaid läheb korda ka USA-le. „Praeguses olukorras vajame nutikat diplomaatiat ja kokkuleppeid. Osa meetmeid selleks on juba võetud, aga neid tuleb tugevdada ja tihendada. Ma olen kindel, et koos president Ilvesega suudame sellise targa diplomaatia tekitada,” rääkis Poola riigipea.

Küsimusele, miks soovib Poola NATO-lt Venemaa piiririikidesse just püsivaid baase, vastas Duda, et NATO-l on selge roll maailmas rahu hoidjana ja alliansi baasid tuleks paigutada sinna, kus on reaalne oht. „Ma arvan, et see oleks loogiline, mitte ainult ajaloolist konteksti vaadates, vaid ka õigustatud lüke. Me näeme uusimperialismi teket ning NATO vägede kohalolek on garantii, mida vajame,” sõnas Duda.

Kui aga presidentidelt uuriti, missuguseid NATO vägesid või infrastruktuuri riigid turvatunde säilitamiseks vajaksid, ütles Ilves, et sellele küsimusele vastaks paremini NATO eksperdid. Küll aga on selge, et Eesti ei vaja psühholoogilist nõustamist, vaid reaalseid vägesid. „Ei ole vaja tegeleda Eesti veenmisega, et meil on turvaline, vaid tegeleda teiste veenmisega, et neil meie ründamise mõtteid ei tekiks,” kinnitas ta.