“Veel Helsingis olid kõik näidikud korras. Päev varem oli Tallinnas ka mooroteid kontrollitud ning probleeme ei avastatud, aga enne Tallinna, nii viis-kuus kilomeetrit, 1800 jala kõrgusel, tekkis vasakpoolses mootoris rike,” ütleb piloot intervjuus Eesti Päevehele.

“Kui kaugus oli viis-kuus kilomeetrit, siis maandumiseni jäi meil umbes viis minutit, aga ma tunnen Tallinna lennujaama väga hästi ja teadsin, et kui mul maandumisrajale alla tulla ei õnnestu, siis ainuke võimalus on kohe kõrval asuv järv. See oli kõige parem otsus meie meeskonda, teie inimesi, kodusid ja kõike muud silmas pidades.”

Szczepanski ei teadnudki enda sõnul, et kas järvel jää on peal: “Nägin vaid valget välja — on seal lumi, jää või vesi, seda ma ei näinud. Aga AN-26 on selline lennuk, et olgu tegemist suve või talvega, ta käitub ühtemoodi.”